Vererõhu kõikumised

Definitsioon - mis on vererõhu kõikumised?

Mõiste vererõhu kõikumine tähendab, et vererõhk eeldab erinevatel aegadel erinevaid väärtusi. Need võivad esineda füsioloogiliselt, st looduslikult, aga ka haiguste tõttu.
Esimese ja teise järgu kõikumised kuuluvad füsioloogiliste vererõhu kõikumiste hulka. Esimesed on erinevad vererõhu väärtused süstooli ja diastoli ajal. Teise astme vererõhu kõikumised kirjeldavad vererõhu varieeruvust sissehingamise ja väljahingamise ajal. Isegi öösel või stressiolukorras reageerib inimese vereringe vererõhu muutustele.
Kuid haigustega seotud protsessid võivad põhjustada ka vererõhu kõikumisi. Need võivad põhjustada pearinglust või isegi teadvuse kaotust.

põhjused

Looduslikult esinevad vererõhu kõikumised hõlmavad esimese ja teise järgu vererõhu kõikumisi. Südamelöök jaguneb süstooliks ja diastoliks. Sistool kirjeldab südame pingefaasi ja faasi, mille käigus veri vereringesse väljutatakse. Diastool on südame lõõgastusfaas. Kui mõõdetakse vererõhku, antakse kaks väärtust, näiteks on kellegi vererõhk 120/80 (hääldatakse 120/80). Need kaks väärtust on süstoolne ja diastoolne vererõhk. Esimene suurem väärtus on süstoolne ja teine, madalam väärtus on diastoolne. Seda süstoolse ja diastoolse vererõhu vahelist füsioloogilist kõikumist nimetatakse esimese järgu vererõhu kõikumiseks.
Teise astme vererõhu kõikumised on vererõhu langus sissehingamise ajal ja vererõhu uuesti tõusmine väljahingamise ajal. Nende kõikumiste kestus südametsükli kohta sõltub hingamissagedusest.
Veel üks vererõhu erinevus päeva jooksul on vererõhu langus öösel. Võrreldes ööpäevase keskmisega langeb vererõhk öösel vahemikus 10-20%. Kõrge vererõhu korral ei pruugi see langus patoloogiliselt aset leida. Inimesi, kelle vererõhk ei lange öösel vähemalt 10%, nimetatakse „mittemürgitajateks“ ja neid tuleks ravida kõrge vererõhuga.

Loe siit: Mis on parim viis vererõhu alandamiseks?

See on ka üks füsioloogilisi nähtusi, mille korral vererõhk stressiolukorras tõuseb. Kui näiteks adrenaliin vabaneb, põhjustab see veresoonte ahenemist, mis omakorda tõstab vererõhku. Seda kasutatakse selleks, et muuta elunditele lühikese aja jooksul kättesaadavaks rohkem hapnikku.

Vererõhu kõikumise teine ​​põhjus võib olla nn ortostaatiline düsregulatsioon. See on vererõhu langus kohe pärast ärkamist, mis võib põhjustada uimasust. Halvimal juhul võib see põhjustada isegi lühikese teadvusekaotuse. Selle düsregulatsiooni võib põhjustada näiteks neuronite häire, mis takistab veresoonte kokkutõmbumist piisavalt, et pärast püsti tõusmist säilitada vererõhk. Seejärel veri “vajub” keha alumisse ossa. Vedelikupuudus võib olla ka vererõhu languse põhjus, näiteks kui inimene põeb veritsust, oksendamist või kõhulahtisust.

Samuti võite olla huvitatud järgmisest artiklist: Peapööritus püsti seistes

Muud orgaanilised haigused võivad põhjustada ka vererõhu kõikumisi. Eriti need, mis põhjustavad hormooni tootmise suurenemist või vähenemist. Näiteks vererõhu kõikumiste korral tuleks uurida kilpnääret, kuna kilpnäärme ületalitlus võib põhjustada ka vererõhu kõikumisi. Samuti on kasvajaid, mis tekitavad näiteks adrenaliini, mis võib seejärel põhjustada vererõhu "hüppelist tõusu".

Lisateavet selle kliinilise pildi kohta leiate aadressilt: Feokromotsütoom ja vererõhk

Südame rütmihäired, näiteks kodade virvendus, võivad põhjustada ka vererõhu kõikumisi. Sel juhul ei saa süda lühikese aja jooksul vereringesse pumbata piisavalt verd, mis võib olla märgatav näiteks pearingluse tekkena.

Anesteesia võib kõrvaltoimena põhjustada ka vererõhu kõikumisi. See on tingitud asjaolust, et anesteesia ajal kontrollivad vereringesüsteemi ravimid ja masinad. Kui keha peab pärast anesteesia lõppu need ülesanded uuesti üle võtma, võib vererõhu stabiliseerumiseks aega võtta.

diagnoosimine

Diagnoosi saab teha erineval viisil. Keskendutakse vererõhu mõõtmisele. Kuna aga ühe mõõtmisega ei saa vererõhu kõikumisi väita, tuleks vererõhu mõõtmine läbi viia 24 tunni jooksul. Sel eesmärgil on kinnitatud vererõhumõõtja, mis mõõdab vererõhku regulaarselt päevasel ja öisel ajal. Nende niinimetatud pikaajaliste vererõhumõõtmiste abil saab registreerida kõikumisi ja jälgida, kas vererõhk langeb öösel piisavalt. Patsiendil on mõistlik kirjutada üles, mida ta on erinevatel kellaaegadel teinud, et mõista, miks vererõhk on nii käitunud. Näiteks kui oli mõni argument või tekkis mõni muu põnevus, peaks hindaja seda teadma, kuna see võib põhjustada vererõhu tõusu.

Siin see läheb edasi: Vererõhk - kuidas õigesti mõõta?

Ortostaasi häire, st vererõhu languse pärast püsti tõusmist tuvastamiseks võib läbi viia niinimetatud Schellongi testi. Patsiendi vererõhku mõõdetakse vaheldumisi lamavas ja seisvas asendis.

Ma tunnen vererõhu kõikumisi nende sümptomite järgi

Vererõhu kõikumine võib põhjustada mitmeid sümptomeid. Sõltuvalt vererõhu kõikumise suunast tekivad erinevad aistingud. Kui vererõhk on liiga kõrge, võib see põhjustada peavalu või ninaverejooksu. Kuid need sümptomid ilmnevad tõenäolisemalt kroonilise kõrge vererõhu korral. Kui vererõhk tõuseb stressiolukorras, näiteks pärast adrenaliini vabanemist või kilpnäärme ületalitluse taustal, kaasneb sellega sageli võidusõidutunne või suurenenud higistamine.

Loe ka: Kõrge vererõhu sümptomid

Teisest küljest on vererõhu langus sageli pearinglus. Sõltuvalt põhjusest võib see ilmneda kohe pärast tõusmist või muudes igapäevastes olukordades. Vertiigo rünnak võib käia käsikäes „musta nägemisega“. Kui vererõhu langus on nii tugev, et aju ei varustata lühikese aja jooksul piisavalt verega, võib tekkida ka teadvuse kaotus. See on tavaliselt ainult lühikese kestusega, kuna pead toidetakse pärast raskusjõudu jälle piisavas koguses vedelikuga lamavas asendis.

teraapia

Vererõhu kõikumiste ravimise põhimõte on selle põhjuse kõrvaldamine. Paljudel juhtudel võib probleemi lahendada lihtsalt vedelike lisamine, näiteks joodava vee koguse suurendamise või infusiooni abil. Lisaks, kui patsiendil tekib püsti tõustes vererõhu langus, saab ta hoolitseda selle eest, et tõuseb aeglaselt üles ja aktiveerib jalalihaseid, et veri “pumbataks”.
Kui vererõhu languse põhjuseks on verejooks, keskendutakse verejooksu allika leidmisele ja verejooksu peatamisele.

Kestus ja prognoos

Vererõhu kõikumise kestuse ja prognoosi kohta ei saa üldist seisukohta anda. Orgaaniliste põhjuste, näiteks kilpnäärme ületalitluse korral langeb vererõhk uuesti pärast haiguse ravimist. Paljudel juhtudel on vererõhu kõikumise põhjuseks vedelike puudus. Sellise puudujäägi kompenseerimisega saab lahendada ka vereringeprobleeme. Vererõhu kõikumised on keha loomulik reaktsioon stressiolukordades. Need tekivad hormoonide vabanemise kaudu ja on lühiajalised. Kui stressirohke olukord on lõppenud, normaliseerub vererõhk kiiresti. Kui aga probleemi põhjuseks on tõsisemad haigused, näiteks aordi dissektsioon, sõltub prognoos suuresti sellest, kui kiiresti ravi alustatakse. Massiivse verekaotuse korral võib ravi liiga hilja alustamisel põhjustada eluohtlikke kahjustusi.

Haiguse käik

Haiguse kulg võib varieeruda sõltuvalt vererõhu kõikumise põhjusest. Vererõhu füsioloogilisi kõikumisi, näiteks sisse- ja väljahingamisel, tavaliselt ei märgata. Kui pärast püsti tõusmist voolab veri jalgadesse, võib see põhjustada lühiaegset unisustunnet, kuna kehal võib vereringe reguleerimiseks kuluda mõnest sekundist kuni minutini. Sellised vererõhu kõikumised on tavaliselt vaid lühiajalised ja enamikul juhtudel pole neil haiguslikku väärtust. Kui vererõhu kõikumine ilmneb pikema aja jooksul, võib see põhjustada asjaomasele isikule selliseid ebameeldivaid sümptomeid nagu peavalu. Seejärel tuleks selle põhjust uurida, sest näiteks võib esineda patoloogilist hormooni tootmist.

Kui nakkav see on?

Vererõhu kõikumine on kas loomulik nähtus või haiguse sümptom. Nagu iseenesest sümptom, ei ole vererõhu kõikumised nakkavad. Kuid vererõhu kõikumiste põhjustaja võib inimeselt inimesele edasi kanduda. Põhimõtteliselt võivad kõik vedeliku kaotamiseni viivad haigused põhjustada vererõhu langust. Keha vasturegulatsiooni meetmed võivad sel juhul põhjustada ka vererõhu kõikumisi. Kui põhihaigus on näiteks viiruslik või bakteriaalne kõhulahtisus, võib see olla nakkav.