Silmalaugu tõmblemine

määratlus

Tõmblev silmalaud on rahva seas tuntud kui närviline silm. See kirjeldab võimalikke käivitajaid, nagu stress või emotsionaalne stress.
Üks räägib närvilisest silmast, kui silmalihased tõmbuvad ootamatult ilma teadliku kontrollita. Põhimõtteliselt võivad mõjutada kõik keha lihasrühmad.
Silmalaugude tõmblemine on tavaliselt kahjutu, kuid kannatanud peavad seda äärmiselt stressirohkeks. Harvadel juhtudel võivad selle taga olla ka tõsised, enamasti neuroloogilised haigused.

Silmalaugude tõmblemise võimalikud põhjused

Tõmblev silmalaug viib silma lihaste alateadlikult kontrollitava aktiveerumiseni.

Silmalaugude tõmblemise põhjused on mitmekesised. Sageli esineb see ajal, mil mõjutatud inimene on eriti stressis või ületöötanud. Silmalaugude tõmblemisel on oluline roll ka unepuudusel, väsimusel ja kurnatusel. See võib olla kogu keha või psüühika üldine mure. Silmalaugude tõmblemine ilmneb aga ka siis, kui silmad ise on üle pingutatud ja kurnatud - näiteks palju lugedes, arvutiga töötades ja valesid prille kasutades.

Muud võimalikud päästikud on asjad, mis jäävad valesti silma. Tavaliselt on need silma sattunud ripsmed. Väikesed tolmuterad või muud võõrkehad, mis õhku paisatakse, võivad samuti silma jääda ja põhjustada silmalau tõmblusi.

Lisaks nendele tüüpilistele pingutustega seotud silmalaugude tõmblemise põhjustele võivad silmalaugude tõmblemisel rolli mängida ka hormonaalsed häired või haigused. Mineraalide, näiteks elektrolüütide ja vitamiinide (B12-vitamiini vaegus) puudus võib põhjustada silmalaugude tõmblemist. Magneesiumi puudus võib põhjustada silmalau tõmblemist. Sellise puuduse võivad esile kutsuda seedetrakti haigused koos kõhulahtisuse ja oksendamisega. Pika aja jooksul ebaõige toitumine võib põhjustada ka selliseid vaegusnähte ja põhjustada silmalihade tõmblemist. See kehtib ka hüpoglükeemia või alkoholi, kohvi, nikotiini või ravimite tarbimise kohta.

Selle taga võib olla ka ravi vajav konjunktiviit. Või silma võõrkeha võib vallandada silmalau tõmblemise. See kehtib ka kontaktläätsede ärrituse kohta.

Tõmbuva silmalau puhul tuleb aga alati mõelda neuroloogiliste haiguste peale. Silmalaugude tõmblemine võib ilmneda tikuhäire, Tourette'i sündroomi, epilepsia või hulgiskleroosi korral.
Peaaegu kõigil juhtudel on siiski ka teisi kaasnevaid sümptomeid. Enamikul juhtudel on tõmblev silm täiesti kahjutu. Tõsisemate haiguste välistamiseks peaksite siiski pöörduma oma perearsti või silmaarsti poole. Pärast lühikest vestlust ja füüsilist läbivaatust võib see välistada halvimad võimalikud põhjused. Kuna põhjused on nii mitmekesised, tuleks silmalau tõmblemise sagedasema ilmnemise või püsimise korral läbi viia üksikasjalikum uurimine.

Lisateave: Mis võib põhjustada silmade tõmblemist?

Kas see võib olla märgiks hulgiskleroosile?

Hulgiskleroosi korral pole tavaliselt silmalau tõmblemist.
Haiguse korral hävitatakse närvikiudude müeliinkestad autoimmuunhaiguse tagajärjel. Ilma müeliinkestata ei saa närvid erutust enam korralikult edasi anda. Selle tagajärjel ilmnevad ikka ja jälle sellised neuroloogilised puudujäägid nagu sensoorsed häired või halvatus.

Kuna põhimõtteliselt võivad mõjutada kõik keha närvid, on sümptomid väga mitmekesised. Seetõttu on haigust raske diagnoosida, eriti varases staadiumis, ja tõmblev silmalaud oleks hulgiskleroosi korral tegelikult mõeldav, isegi kui see pole tüüpiline.
Diagnoosimisel on klassikalised sümptomid nägemishäired, kuna see põletik mõjutab enamasti nägemisnärvi. Sõltuvalt kesknärvisüsteemi piirkonnast, kus müeliinkestad hävitati, võib esineda ka sensoorseid häireid ja halvatust

Loe teema kohta lähemalt siit: Sclerosis multiplex.

Kas see võib olla ka rauavaegus?

Tõmblussilm pole tegelikult rauavaegusele tüüpiline. Rauavaegusele viitavad klassikalised sümptomid on väsimus ja väsimus, halb keskendumisvõime, kahvatu nahk, juuste väljalangemine, rabedad küüned, lõhenenud suu nurgad ja nõrgenenud immuunsussüsteem
Kui teil pole neid sümptomeid lisaks, on rauavaegus ebatõenäoline. Lihtsa vereanalüüsiga saab arst siiski kindlaks teha, kas rauavaegus on endiselt olemas. Seetõttu on rauavaeguse kahtluse korral soovitatav teha vereanalüüs.

Lisateavet teema kohta leiate siit: Rauavaegus.

Pärast kofeiini tarbimist silmalau tõmbleb

Mõnikord ilmneb pärast kofeiini tarbimist silmalau tõmblemine.
Nii nagu stress või emotsionaalne stress, suurendab kofeiin kehas pingetaset. See põhjustab sageli närvide ärritust. Kesknärvisüsteemis on lühiajaline häire.
Ergutavate ja pärssivate impulsside vaheline tasakaal on korraks häiritud ja närv aktiveerib lihase ilma vabatahtliku kontrollita. See muutub nähtavaks tõmblemise kujul.
Tõmblev silmalaug paraneb tavaliselt kiiresti, kui sa saad mõneks päevaks piisavalt magada ja väldid kofeiini.

Silmalaugude tõmblemine stressist

Lisaks mineraalide puudusele on silmalaugude tõmblemise kõige tavalisem põhjus stress. Kõige tavalisem silmalaugude tõmblemist põhjustav mehhanism on krooniline väsimus ja väsimus. Selle võib esile kutsuda füüsiline stress, näiteks unepuudus või haigus. Silmalaugude tõmblemist võivad põhjustada ka psühholoogilised stressifaktorid, näiteks esinemissurve, ülestimulatsioon või kriitilised elusündmused.

Üldiselt vabanevad kehas stressiolukordades mitmesugused hormoonid. Nende eesmärk on muuta asjaomane isik tootlikumaks. Stressist saab probleem, kui see püsib pikema aja jooksul. Keha vabastab pidevalt hormoone, mis tugevdavad näiteks kilpnäärme talitlust. Stressihormoonid aktiveerivad ka nn sümpaatilise närvisüsteemi, mis peaks meie esivanemad võitluseks või põgenemiseks ette valmistama. See viib asjaolu, et lihaspinged suurenevad ja närvirakud edastavad signaale kiiremini. See võib põhjustada väiksemaid häireid, näiteks silmalaugude kontrollimatu tõmblemise. Sümptomid kaovad tavaliselt siis, kui stressitase on vähenenud.

Silmalaugude tõmblemine kilpnäärmest

Silmalaugude tõmblemine võib vallanduda ka kilpnäärme talitlushäiretest. Kilpnäärme ületalitlus (Hüpertüreoidism) oluliselt sagedamini põhjus kui alafunktsioon. Kilpnäärme ületalitlust võivad põhjustada mitmesugused tegurid. Autoimmuunhaigus Gravesi tõbi võib olla kilpnäärme aktiivsuse suurenemise põhjuseks. Kilpnäärme põletikulised muutused, funktsionaalsed häired või autonoomsed sõlmed ja kasvajad võivad samuti suurendada kilpnäärmehormoonide tootmist.

Tavaliselt põhjustab suurenenud hormoonitase nn sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemist. See vabastab omakorda hormoone, mis suurendavad lihaspinget. Need võivad põhjustada lihaste suurenenud erutuvust ja soodustavad sellega silmalaugude tõmblemist. Lisaks võib hüpertüreoidism põhjustada unehäireid, mis võivad täiendava kurnatuse ja väsimuse tõttu põhjustada ka silmalaugude tõmblemist.

Loe selle teema kohta lähemalt: Hüpertüreoidism

Samaaegsed sümptomid

Kui silmalaud tõmbleb, tõmbuvad silmaümbruse lihased kokku, ilma et asjaomane inimene saaks seda kontrollida. Selle põhjuseks on sageli seotud närvi lühike rike.

Kui stress ja psühholoogiline stress on vallandajad, kurdavad patsiendid sageli tüüpiliste kaasnevate sümptomite nagu väsimus, kurnatus või peavalud üle.
Lihaste tõmblemine võib esineda ka epilepsia korral. Osalise krambi korral mõjutab häire ainult väikest aju piirkonda. Teadvuse halvenemist tavaliselt ei esine. Lihaste tõmblemine võib mängida rolli ka teiste neuroloogiliste haiguste, näiteks amüotroofse lateraalskleroosi (ALS) või hulgiskleroosi (MS) korral.Täiendavad sümptomid on peenmotoorika häired kuni halvatuseni, sensoorsete häireteni või ebakindla kõnnakuni.

peavalu

Peavalu on kõige tavalisem silmalaugude tõmblemisega kaasnev sümptom. Põhjus on see, et enamikul juhtudel on silmalau tõmblemise põhjuseks stress, kurnatus ja väsimus. Nende vallandajatega kaasnevad sageli peavalud, nii et mõlemad on sama põhjuse sümptomid. Tavaliselt põhjustavad peavalud pea- ja kaelapiirkonna lihaste suurenenud pinget, nii et need võivad veelgi suurendada silmalaugude tõmblemise tendentsi.

Loe selle teema kohta lähemalt: Pingepeavalu

Näo tõmblemine

Näo tõmblemine on tõenäoliselt tingitud stressist või psühholoogilisest stressist.

Selle taga võib alati olla aga tõbi. See haigus on üksikute lihaste või lihasrühmade kontrollimatu kokkutõmbumise korduv esinemine (Tikid) või korduvad tahtmatud häältetaotlused.
Motoorsete tikkude puhul eristatakse lihtsaid tikke (nt näolihaste tõmblemine) ja keerukaid tikke (nt esemete puudutamine). See seisund ilmneb peamiselt lastel. Haigestunud on 5–15 protsenti kõigist lastest.
Haigust saab ravida ravimite või psühhoteraapiaga. Enamikul mõjutatud isikutest kaovad ka tikud spontaanselt.

Lisateavet teema kohta leiate siit: Tic häire.

Ülemine silmalau tõmbleb

Kui ülemine silmalaud tõmbleb, on see tavaliselt sellepärast, et seotud närvid aktiveerivad talitlushäire tõttu vastavad silmalihased, ilma et asjaomane inimene saaks seda ise kontrollida

See, mis alguses tundub ähvardav, pole enamikul juhtudel ohtlik. Ülemise silmalau tõmblemise põhjuseks on tavaliselt suurenenud stressitase, liiga vähe und ja liiga palju kofeiini. Isegi kui see on patsiendi jaoks tavaliselt väga stressirohke, võib öelda, et kõrvalised isikud ei pane seda eriti tähele. Lisaks kestab tõmblemine tavaliselt vaid lühikest aega. Sageli kaob see ilma ravita.

Loe lähemalt siit: Millised on stressi tagajärjed?

Alumine silmalau tõmbleb

Tõmblev alumine silmalaud on tavaliselt kahjutu ja sellel pole haiguslikku väärtust.
Vastavad närvid on mitmesuguste tegurite tõttu lühiajaliselt häiritud ja aktiveerivad sellega seotud lihaseid, ilma et see oleks asjaomase inimese jaoks kontrollitav.
Kõige tavalisemad põhjustajad on stress, unepuudus, ärevus, rahutus või liiga palju kofeiini. Sageli tõmbab alumine silmalaud nii minimaalselt, et teised inimesed seda isegi ei märka. Samuti kaob see tavaliselt spontaanselt. Kui see kordub ikka ja jälle või püsib pikema aja jooksul, on mõistlik pöörduda arsti poole.

Silmade tõmblemine vingumisel

Silmade väga tihedaks pigistamine võib teie silmalau tõmblema hakata. Tavaliselt näitab see silmalihaste ületäitumist. Seotud närvid on lühiajaliselt häiritud. Seejärel aktiveerivad need lihase või lihasrühma, ilma et seda suvaliselt kontrollitaks.
Kui lõdvestate uuesti silmapiirkonda, kaob tõmblemine tavaliselt iseenesest. Sellised sümptomid nagu stress või psühholoogiline stress võivad suurendada silmade tõmblemist.

Teraapia võimalused

Tõmblussilm pole enamikul juhtudel ohtlik ja sellel pole haiguslikku väärtust. Sellegipoolest on paljudel kannatanutel äärmiselt stressi tekitav olukord, kui silmalihaste kultuur tõmbub kontrollimatult kokku

Silma tõmblev teraapia sõltub põhjusest. Üsna sageli on see stress või emotsionaalne stress. On uuringuid, mis on näidanud, et stressi ohjamine ja lõdvestusmeetodid, näiteks autogeenne treenimine, võivad sümptomeid märkimisväärselt parandada. Käitumisteraapia võib olla kasulik ka emotsionaalselt stressi tekitavate asjadega tegelemisel. Kui üldine pingetase on vähenenud, kaob tavaliselt ka tõmblev silmalaud.
Kui tõmblemise põhjuseks on magneesiumipuudus, peaksite võtma rohkem magneesiumi. See võib olla toidus, tableti või pulbrina.

Kui lihaste tõmblemine on tingitud tõsistest haigustest, tuleb neid ravida. Esimene kontaktpunkt on tegelikult perearst. Seejärel saab see otsustada, kas on mõttekas külastada silmaarsti või neuroloogi. Põhimõtteliselt kaob lihaste tõmblemine enamikul juhtudel ka ilma ravita.

Lisateavet teema kohta leiate siit: Magneesiumi puudus.

Magneesium ei aita?

Enamasti aitab magneesium tõmbleva silmalau puhul, sest magneesiumi puudus on lihaste tõmblemise käivitaja. Silmalaugude tõmblemisel on aga arvukalt põhjuseid. Magneesiumipuudus ei ole alati vastutav.

Näiteks kui silmalau tõmblemine põhjustab stressi ja emotsionaalset stressi, siis magneesiumi tarbimisel sümptomid ei parane. Kahjuks on see suhteliselt tavaline, mistõttu on mõiste “närviline silm” populaarseks muutunud. Nendel juhtudel on abiks lõõgastusmeetodid, näiteks autogeenne treenimine.

Lisateave: Kuidas saate stressi vähendada?

homöopaatia

Silmalaugude tõmblemisel võib kasutada homöopaatilisi ravimeid. Reeglina ei tööta need otseselt silmalau tõmblemise vastu, pigem võivad need aidata vähendada stressi ja rahuneda ning leevendada seeläbi sümptomeid. Üks populaarsemaid abinõusid on palderjan, mida võetakse peamiselt õhtuti magamiseks. Lycopodium ja Aconitum võib võtta ka sisemise rahutuse korral. Need, kelle jaoks on avaldatud tõhusat survet, saavad kasu sellistest abinõudest nagu Argentium nitricum, Calcarea carbonica ja Stramonium.

Schüssleri soolad

Nagu homöopaatilisi toimeaineid, kasutatakse Schüssleri soolasid peamiselt nende stressivastase toime tõttu silmalaugude tõmblemisel. Raviprogramm võib välja näha selline: hommikul peaksite väsimusnähtude vastu võtma kaaliumfosforiumi, lõuna ajal sobib Ferrum phosphoricum pingete vähendamiseks ja õhtul võite sisemise rahutuse vastu võtta magneesiumfosforikumi. Calcium phosphoricum võib ka kurnatuse korral sümptomeid leevendada.

Loe selle teema kohta lähemalt: Schüssleri soolad

diagnoosimine

Silmalaugude tõmblemise põhjuse väljaselgitamiseks küsib arst kõigepealt patsiendilt üksikasjalikult, kui sageli tõmblemine toimub ja kas sellega kaasnevad sümptomid. Tavaliselt on arstil juba kahtlustatud diagnoos anamneesi põhjal.

Sellele järgneb füüsiline läbivaatus. Perearst särab kõigepealt silma ja kontrollib, kas on mingeid kõrvalekaldeid, nt. Konjunktiviidi või silmalau marginaali põletiku tõendid. Ka silmaarst saab sarvkesta täpsemalt hinnata; mõnikord on ka seal ärritus, mis võib vallandada silmalau tõmblemise.
Lõppkokkuvõttes võib perearst siiski ka suhteliselt kindlalt öelda, kas silmaarsti või neuroloogi külastamine on mõttekas või kas see on kahjutu nähtus, millel pole haiguslikku väärtust.

Silmalaugude tõmblemise kestus

Enamikul juhtudest püsib tõmblev silmalaud ainult piiratud aja jooksul. See sõltub pisut päästikust.
Enamasti on põhjuseks stress ja psühholoogiline stress. Kui asjassepuutuva inimese pingetase väheneb, kaob tõmblev silmalaug tavaliselt üksi. Magneesiumipuudus, mis on veel üks vallandaja, saab tavaliselt kiiresti kompenseerida.

Kui silm tõmbab pikema aja jooksul, on tungivalt soovitatav külastada (silma) arsti.

Silmalaud on juba nädalaid tõmblema hakanud - kuidas see nii saab olla?

Tavaliselt kaob tõmblev silmaalune lühikese aja jooksul üksi. Kui sümptom püsib mitu nädalat, tuleks otsida päästikut. Need on sageli kahjutud. Isegi kui tõmblev silmalaud on olnud juba nädalaid, ei pea see olema ähvardav. Igal juhul peate siiski pöörduma arsti poole, et välistada tõsised haigused.

Tavalised tõmblevad silmalau on stress ja emotsionaalne stress. Mõnikord on need pinged nii massiivsed, et kehas on pinge nii kõrge, et silmalihaste tõmblemine püsib nädalaid.
Muidugi võib selle taga olla ka selline neuroloogiline haigus nagu tic häire. Lihtsad motoorsed tikid põhjustavad üksikute lihaste, nt. tõmblev silmalaud. Eristatakse ajutisi puuke, mis kestavad vähem kui kaksteist kuud, ja kroonilisi puuke, mis kestavad kauem kui üks aasta. Ka tic häirega paranevad sümptomid spontaanselt 60% juhtudest. Siiski on võimalik ka ravimite või psühhoterapeutiline sekkumine.

Kas see võib olla ka ajukasvaja?

Ajukasvaja võib olla ka silmalau tõmblemise põhjus. Kaebuste väljatöötamiseks on kaks võimalikku toimemehhanismi. Näiteks võivad ajukasvajad vabastada hormoone ja vallandada sellega silmalau tõmblemise, sarnaselt stressiga. Veel üks võimalus on see, et ajus olev kasvaja surub ümbritsevaid struktuure ja põhjustab seega talitlushäireid. Kui silmaaluste lihaste aktiivsust kontrollivad piirkonnad on mõjutatud, võib tekkida ka silmalaugude tõmblemine. Põhimõtteliselt jõustuvad need mehhanismid siiski harva, nii et harvemini on silmalau tõmblus kasvajahaiguse esimene või ainus sümptom.

Loe selle teema kohta lähemalt: Ajukasvaja nähud