Kuulake

Sünonüümid

Kuulmisvõime, kõrv, kuulmine, kuulmisorgan, kuulmismeel, kuulmismeel, akustiline taju, kuulmismeel,

Inglise: kuule

määratlus

Kuulmine / inimese kuulmine on meie kõige paremini arenenud mõte. See tähendab näiteks seda, et me suudame eristada kuulmismuljeid kaks korda rohkem kui visuaalsete muljete korral suudame: Rohkem kui 24 pildist sekundis ei tunne me enam üksikuid pilte, vaid voolav film. Meie silmad on nii-öelda hämmingus.
Kuid isegi siis, kui helitugevuse suurus on 50 kuulmist sekundis, suudavad meie kõrvad siiski eristada ja muuta need kuulmismuljed teabeks, mida meie aju saab edasiseks töötlemiseks kasutada. Me suudame isegi helisid nende erinevates omadustes helikõrguseks muuta (kuni 7000 erinevat), Maht, kaugus ja suunakuulamine (täpsusega 2 °) eristamiseks ja jagamiseks.
Ka meie kuulmine on väga oluline: see toimib hoiatus- ja kaitsesüsteemina suhtlemiseks ja igapäevase elu meeldivaks kaunistamiseks.

ajalugu

Sellest ajast peale, kui inimesed on olemas olnud Kuulake sama palju kui elukindlustus. Ainult need, kes kuulsid hästi, võisid loomi jahti pidada, kiskjaid vältida või naabritega suhelda. Kuid ka siis, nagu praegu, oli kuulmine langenud. Vana-Egiptuse haudade väljakaevamiste käigus leiti pealdisega savist tablette, milles jumalustel paluti taastada surnu kuulmisjärg.
Kreeka teadlased võtsid sageli kasutusele ka kuulmise teema, mis on tõenäoliselt vanimad selleteemalised kirjutised heli ja vibratsioon pärines.
Sajandeid hiljem järgnesid arvukad katsed seda jumaliku loomise imet mõista.
Kuid paljud teadmised sellest varasest perioodist unustati sajandite jooksul uuesti.
Alles 19. sajandi lõpus tekkis sellel teemal spetsiaalne meditsiiniharu. Kõrva-, nina- ja kurguravimid loodi!

Kuulmisprotsess

Aga meie suudame kõrv kuulete kõike füüsiliselt?
Kahjuks või õnneks ei! Kuulame akustilisi sündmusi ainult vahemikus 0 dBkui suur on helirõhk 20 uPa (= 2 · 10–5 Pa), kuni 130 dB (~ 10 000 kPa) - ikkagi üsna arvestatav vahemik. Ühik D.ezibel (dB) on aeglaselt suurenev kogus, seejärel kiirem ja kiirem (logaritmiline) ja mis võrdleb kõiki väärtusi helirõhuga 0dB. Nii et 0 dB tähistab kuulmisläve, st kõige pehmemat tajutavat müra (nt väga nõrk tuul).
Temperatuuril 130 dB räägitakse valulävest, st helirõhutasemest, mille juures müra tajutakse valuna. Tavaline keelepiirkond jääb umbes vahemikku 40 dB ja 80 dB umbes sammuga 2000 Hz. Siin on meie kuulmisorgani tunne kõige suurem. Kuuleme sellest sagedusest kõrgemaid või madalamaid toone, palju vaiksemaid ja seetõttu mitte nii häid.

Kuulake üksikasjalikult

Mõningane mehaaniline toiming loob heli, õhu võnkumise, mis liigub helilainena. Sõltuvalt müraallikast tekitatakse erinevaid helilaineid. See lööb kõrva väljastpoolt (auris externa) ning haaratakse esmalt aurikutesse ja kimbu kaudu välise kuulmiskanali kaudu hernesuurusesse kuulmekile (membrana tympani, myrinx) lavastatud. Sellel painduval ümaral membraanil saab meie kuulmist esimesena reguleerida ehmatuse või valju müra ootuse korral: väikese lihase (tenor tympani lihas) membraani saab jäigastada ja seeläbi vähendada tavaliselt esinevat vibratsiooni; kuuleme vaiksemalt.
Kuulmekile sulgeb ka järgmise õõnsuse, õhuga täidetud keskkõrva süvendi (süvend)auris meedia) vastu kõrvakanalit. Nagu trummel, toetab seda kõõlusrõngas (tuharalihase fibrosus) kondisesse kõrva raami (sulcus tympanicus) kinni. Nii, et kuulmekile saaks optimaalselt vibreeruda, peab selle ees ja taga olev rõhk olema sama. Eustachia toru (tuba auditiva).
Suletud kõrvade ja neelamisprotsessiga või kinnise nina ja sisseehitatud rõhuga saab rõhu teadlikult kompenseerida. Kõik, kes on lennukiga lennanud, saavad seda kindlasti kinnitada.
Sees on väike luu, haamer (maleus) käepidemega kuulmekile külge kinnitatud. Kui kuulmekile vibreerib, lülitatakse see ka liikuma ja juhib liikumist mehaanilise heli võimendamise eesmärgil (umbes 22 korda) ossikaalahela - alasi (incus) ja segaja (Stapes) - ovaalse akna juurde, sisekõrva seina (auris interna) edasi. Ka siin on pidurduslihas (stapediuse lihas) heli edastamine on nõrgenenud, eriti kui teil on kõva hääl.
Järgmises vedelikuga täidetud kaisus (kotlet) ekslevad helilained käivitavad vibratsiooni spetsiaalses membraanis teatud kohtades sõltuvalt nende sammust. Mõelge sellele nagu paberiribale, mida hoiate nimetissõrme ja pöidla vahel.
Kui puhute nüüd pabeririba pöidla suunas, hakkab see laineid tegema. Need lained muutuvad paberi kinnitamata otsa poole suuremaks, kuna ületamiseks on vähem hoidetakistust. Kuid selleks, et paber sõrmede lähedal tugevalt vibreerima hakkaks, tuleb seda puhuda eriti tugevalt, s.t. H võib tekkida kõrge helirõhk. Erinevate helisageduste kuulamine toimib samamoodi. Kõrgetel nootidel on palju energiat ja need põhjustavad membraani ankurdamise lähedal vibreerimist. Teisest küljest suudavad madala energiatarbega madalad toonid põhjustada vibratsiooni ainult membraani vaba otsa poole. Erinevate helisageduste jaotust nimetatakse hajumiseks.

Tugevdatud membraanil hõlpsasti aktiveeritavate "täiendavate vedrudega" (peene hajutamise protsess) on umbes 20 000 juukserakust membraani maksimaalse võnkekohas painutatud, mis põhjustab nende elektriliste signaalide edastamist.
Need signaalid saavad siis lõpuks läbi a tüütama (sisekõrva närv) aju, suunatakse spetsiaalsesse kuulmiskeskusesse, kus need saadetakse läbi erinevate filtrite ja hinnatakse. Need filtrid moodustavad meie tegeliku kuulmise: Nad valivad teistest inimestest koosnevad helid, eemaldavad tarbetu taustamüra ja annavad meile võimaluse ainult kuulata inimest kontsentreeritud viisil. Võimalik, et keset pidu, kus on palju vestlusi ja seetõttu kõrge müratase, mainitakse meie nime ootamatult. Ehkki helitugevus ja helikõrgus ei pruugi teistest vestlustest erineda, suudame selle tuttava kuulmismulje välja filtreerida ja lasta meil see ilma taustmürata selgeks saada.
Edasistes filtrites on mõlemast kõrvast saadud teave üksteise suhtes tasakaalus. Sama kuulmismulje saabub mõlema kõrva juurde viivitusega, kuna need asuvad meie pea paremal ja vasakul küljel. Sel moel saab meie aju kasutada seda ajaerinevust, et arvutada, kust müra tuleb. Tekib meie suunataju. Mõned akustilised signaalid omistatakse ka optilistele sensoorsetele jäljenditele, mis võimaldab meil asju nimetada või suurepärast kõlarit sellisena ära tunda!
Lühidalt: Ainult meie ajus asuva ulatusliku filtrisüsteemi kaudu saab mürast tähendusrikast kuulmist!
Meie kuulmine ei saa puhata. See on alati aktiivne, isegi kui me seda ei märka. Näiteks magavad vanemad hoolimata tihedast liiklusest külgneval tänaval, kuid lapse hääle ere heli käivitab häire ja "Häireprogramm“Keha sätib sisse.

Kuulmise embrüoloogia

Sisekõrv on esimene mõistusorgan, mis areneb meis inimestes. Selle arendamine algab juba 4. rasedusnädal ja on koos 24. rasedusnädal valminud. Sellegipoolest kulub 26. rasedusnädalani, kuni saame lõpuks kuulda summutatud vanemlikke hääli. Alates 6. raseduskuust peaks loode reageerima helidele. Kui kahtlustatakse kuulmishäireid, tuleks seda kontrollida võimalikult varakult.
Kuni 8. raseduskuuni ka see välimine kõrv ja Keskkõrv suhteliselt hästi koolitatud kuulma. Kuid see ei tähenda, et meie kuulmissüsteem oleks täielikult välja töötatud ja täielikult töökorras. Selleks peate läbima ainult "hoolikas kuulamistreening„Aju närviteed ja kollektorühendused, mis võimaldavad esiteks sortimist ja filtreerimist. Kõik ühendused, mis pole veel moodustatud, lähevad aga pöördumatult kaduma. Kuulamisharjutused neil esimestel eluaastatel on absoluutne kohustus! Sest: kui soovite saada meistriks, harjutage varakult!

Kokkuvõte

Seetõttu oleme võimelised ära tundma erinevaid helisid ja müra, filtreerima paljude teiste hulgast välja, muuta end pimedas märgatavaks ja ühendada oma erinevad meeli õigesti. See imemasin nüüd - meie inimlik kuulmine / kuulmine, meie kõige diferentseeritum tähendus - on inimese elu jaoks väga oluline ja samal ajal meie esimene võimalus osaleda välismaailmas. Sellepärast on oluline anda oma parima nii vara kui võimalik, et tagada meie väikeste kaasinimeste hea haridus ja aidata meie suurtel inimestel võimalikult kaua toimida!