Lamotrigiin

Mis on lamotrigiin?

Lamotrigiin on nn epilepsiavastane ravim, seetõttu kasutatakse seda epilepsia raviks. Seda kasutatakse raviks täiskasvanutel ja noorukitel, aga ka lastel.

Lamotrigiini kasutatakse ka ravimina bipolaarse häire raviks.

Lamotrigiini saab kasutada iseseisvalt, st monoteraapiana või koos teiste ravimitega epilepsia ja bipolaarse häire raviks.

Lamotrigiini näidustused

Lamotrigiin toimib hästi erinevates epilepsia vormides. Seda kasutatakse osaliste krambihoogude, aga ka suuremate krambihoogude (generaliseerunud krambihoogude) ravis.
Puudumist, mis on lastele tüüpiline epilepsia vorm, saab ravida ka lamotrigiiniga.
Lamotrigiini kasutatakse ka lapseea epilepsia, Lennox-Gastauti sündroomi raskes vormis.

Lisaks hoiab lamotrigiin ära alkoholi ärajätmise ajal tekkida võivaid krampe.

Teine lamotrigiini näidustus on bipolaarne häire, mille korral patsiendid kogevad äärmuslikke meeleolumuutusi koos maania ja depressiooni faasidega. Bipolaarse häire ravis on lamotrigiin eriti kasulik depressiivse faasi ennetamisel. Seda kasutatakse ka unipolaarse depressiooni korral.

Lamotrigiini kasutatakse ka neuropaatilise valu raviks.

Migreeni profülaktikas näib lamotrigiin olevat eriti efektiivne nn migreeni aura korral.

Lisateavet epilepsia kohta leiate siit: Epilepsia, Epilepsia sümptomid

Migreeni profülaktika

Uimastiteraapiaga on migreeni mõnikord raske kontrollida. Lisaks ägedale teraapiale, milles kasutatakse peamiselt nn triptaane, kasutatakse migreenihoogude ennetamiseks ka ravimeid.

Uuringud on näidanud, et lamotrigiinravi on efektiivne auraga migreeni erivormide korral. Teisest küljest ei tundu lamotrigiin efektiivne aurata migreenide korral. Ligikaudu viiendik kõigist kannatanutest kannatab auraga migreeni all. See kirjeldab peavalu rünnakule eelnenud enamasti nägemishäireid. See häire on ajutine ja lisaks visuaalsüsteemile võib see mõjutada ka haistmismeelt, tasakaalu, keelt või tundlikkust. Lamotrigiin näib olevat võimalik ravivõimalus auraga migreenidele.

Kas teil on migreen? Loe selle teema kohta lähemalt: migreen

efekt

Lamotrigiin on ravim, mis kuulub epilepsiavastaste ravimite rühma. Seda kasutatakse pikaajalises ravis krampide vältimiseks.

Lamotrigiin toimib närvirakkudele ja vähendab nn ergastavate neurotransmitterite vabanemist. Lamotrigiin võimendab ajus inhibeerivaid signaale ja suurendab krampide läve.

Lamotrigiini peetakse uuemaks krambivastaseks aineks, laialt levinud ning vähem kõrvaltoimeid ja koostoimet kui klassikaliste epilepsiavastaste ravimitega.

Toimeainet kasutatakse ka epilepsia raviks noorukitel alates 12. eluaastast ja isegi lastel vanuses kaks kuni kaksteist, kui see on näidustatud.

Reeglina on lamotrigiin hästi talutav, kuid nagu igal ravimil, võib sellel olla ka kõrvaltoimeid.

Lisateavet krambivastaste ravimite kohta leiate siit: Ravimid epilepsia raviks

Kui kiiresti võib efekti oodata?

Mõnikord tõsiste kõrvaltoimete vältimiseks tuleb lamotrigiini aeglaselt sisse tõmmata. See tähendab, et üldiselt alustatakse väiksema annusega, mida suurendatakse mitme nädala jooksul.

Optimaalse annuse saavutamiseni võib mööduda mitu nädalat. Kombineeritud ravi korral teiste epilepsiavastaste ravimitega on toime algus tavaliselt kiirem, kuid monoteraapiat tuleks siiski alustada. Mitu ravimit suurendab kõrvaltoimete ja koostoimete riski.

Lamotrigiini poolväärtusaeg

Lamotrigiini poolväärtusaeg monoteraapias, st ainsa ravimina ravis, on umbes 24 tundi. Poolväärtusaega saab pikendada või lühendada teiste ravimite lisamisega, kuna need võivad mõjutada lamotrigiini metabolismi. Patsiendi optimaalse kohandamise annus on väga individuaalne. Seetõttu peaksite peamiselt jälgima kliinikut (s.o krambihoogude sagedust) ja lamotrigiini taset veres.

Kõrvalmõjud

Lamotrigiini võtmine võib põhjustada kõrvaltoimeid. Annuse liiga kiire suurendamine võib eriti põhjustada märkimisväärseid kõrvaltoimeid, mistõttu tuleb lamotrigiini alati aeglaselt sisse tõmmata.

Kui annust suurendatakse liiga kiiresti, võivad tekkida rasked allergilised reaktsioonid ja nahareaktsioonid. Need ilmuvad lööbe või punetusena, võivad moodustada villid ja on rohkem väljendunud suu, nina, silmade ja suguelundite piirkonnas. Lisaks võib esineda palavikku ning näo ja näärmete turset. Selle kõrvaltoime kõige tõsisem vorm on Stevens-Johnsoni sündroom, mis võib olla surmaga lõppev immuunreaktsioon.

Kirjeldatud kõrvaltoimete oht suureneb, kui annust kiiresti suurendatakse ja lamotrigiini võetakse koos teise epilepsiavastase ravimiga valproaadiga.

Lamotrigiini tavalised kõrvaltoimed on järgmised:

  • peavalu
  • pearinglus
  • unisus
  • Kooskõlastamine
  • Iiveldus või oksendamine
  • nägemishäired, näiteks kahekordne nägemine või hägune nägemine
  • Nüstagm (kiire silmade tõmblemine)
  • Magamisraskused või väsimustunne

Harv, mõnikord eluohtlik kõrvaltoime:

  • Agressiivsus või ärrituvus
  • Naha reaktsioon
  • Maksafunktsiooni muutused
  • Verearvu muutus
  • tõsised verejooksu häired

Väga harvad kõrvaltoimed:

  • Hallutsinatsioonid ja segadus
  • kontrollimatud kehaliigutused
  • Olemasoleva Parkinsoni tõve süvenemine

Kõrvaltoimete, eriti nahareaktsioonide korral tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. Mõnedel patsientidel, kes võtsid lamotrigiini bipolaarse häire raviks; võivad tekkida enesetapu või enesevigastamise mõtted. Isegi patsientidel; kui võtate lamotrigiini epilepsia raviks, võivad need mõtted tekkida. Siin tuleks külastada ka arsti või lähimat haiglat.

Lisateavet kõrvaltoimete kohta saate lugeda järgmiselt: Lamotrigiini kõrvaltoimed

Mõju maksa väärtustele

Väga harva põhjustab lamotrigiini kasutamine maksa väärtuse suurenemist, maksafunktsiooni häireid või maksapuudulikkust. Need sümptomid võivad ilmneda eraldiseisvana või immuunsussüsteemi ülereageerimise märgina. Maksa väärtusi tuleb regulaarselt kontrollida; kui need on pisut tõusnud, tuleb patsienti jälgida. Kui ilmnevad immuunsüsteemi hüperreaktiivsuse nähud, nagu lööbed, palavik, tursunud lümfisõlmed või veepeetus, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.

Kaalutõus

Lamotrigiini võtmisel pole tavaliselt kaalutõusu. Teised epilepsiavastased ravimid, näiteks valproaat või karbamasepiin, võivad siiski põhjustada kehakaalu tõusu. Kombineeritud ravi korral lamotrigiiniga võivad nad põhjustada kehakaalu tõusu. Uuemate krambivastaste ainete rühmast pärit gabapentiin ja vigabatriin mõjutavad ka kehakaalu minimaalselt. Topiramaat seevastu võib viia isegi kaalulanguseni.

väsimus

Väsimus on enamiku epilepsiavastaste ravimite kõrvaltoime. Lamotrigiini puhul on see pakendi infolehes loetletud ka võimalike kõrvaltoimete all. Koos felbamaadiga on lamotrigiin siiski üks epilepsiavastaseid ravimeid, mis erinevalt teistest selle rühma ravimitest põhjustab vaevalt väsimust. Lamotrigiini kasutamine ei ole ka näiteks autojuhtimiseks absoluutne vastunäidustus, ehkki seda tuleb arstiga üksikasjalikult arutada.

unustamine

Unustamine pole teadaolevalt lamotrigiini kõrvaltoime. Seetõttu ei saa välistada, et see võib esineda üksikutel patsientidel. Unisus, unisus ja väsimus võivad vähendada keskendumisvõimet ja viia seega arvatava unustuseni. Kui kõrvaltoimed mõjutavad märkimisväärselt igapäevaelu, tuleb konsulteerida raviarstiga.

Koostoimed

Koostoimeteks loetakse ravimi koostoimet teiste ravimitega, kui neid võetakse samal ajal.

Lamotrigiin interakteerub mõnikord teiste epilepsiavastaste ravimitega, mis suurendab kõrvaltoimete tõenäosust. Nende hulka kuuluvad näiteks valproaat, karbamasepiin, fenütoiin või fenobarbitaal.

Vaimsete haiguste korral kasutatava risperidooni manustamine võib samuti põhjustada koostoimeid.

Mõned antibiootikumid või ravimid, mida kasutatakse viirushaiguste raviks, võivad interakteeruda ka lamotrigiiniga.

Rasestumisvastaseid vahendeid tuleks arutada ka arstiga, kuna rasestumisvastase kaitse efektiivsus võib koostoimete kaudu muutuda. Epilepsiavastase ravimi efektiivsust võib mõjutada ka hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine, mis võib vajada annuse kohandamist.

Lamotrigiin ja alkohol - kas need sobivad kokku?

Epilepsiaravimitega patsiendid võivad olla alkoholi suhtes väga tundlikud. Reeglina ei ole vastutustundlik ja mõõdukas alkoholitarbimine suurenenud krampide riskiga. Sellegipoolest võib alkoholi mõju mõjutada krambivastaste ravimite toimet, millega võib kaasneda selliste kõrvaltoimete suurenemine, nagu kahekordne nägemine, halvenenud tasakaal ja muud. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine võib soodustada epilepsiahoogude teket, eriti kui see põhjustab unepuudust või ebaregulaarset ravimite tarbimist. Alkoholi tarbimine epilepsiahaigetel peaks alati toimuma vastutustundlikult ja kontrollitud viisil.

Pillide tõhusus

Pillide võtmine võib mõjutada lamotrigiini toimimist. Patsient peab oma arsti informeerima hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisest ja arutama nendega rasestumisvastaseid vahendeid.
Lamotrigiin võib mõjutada ka pillide tõhusust, efektiivsuse langus tundub olevat ebatõenäoline. Sellegipoolest peavad patsiendid, kes jälgivad menstruatsiooni muutusi, menstruatsioonidevahelist veritsust või määrimist, konsulteerima arstiga ja kasutama täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid.

Pilli edasise koostoime kohta lugege allpool: Millised ravimid mõjutavad pillide toimet?

Millal lamotrigiini ei tohi anda?

Allergia kui eluohtliku anafülaktilise reaktsiooni võimalik käivitaja on alati ravimi võtmise vastunäidustus.
Pärast lamotrigiini või muude epilepsiaravimite võtmist on naha ebanormaalsuse korral vajalik ka äärmine ettevaatus. Neeruprobleemide korral on lamotrigiini võtmisel soovitatav olla ettevaatlik.
Patsiendid, kes juba võtavad krambivastaseid ravimeid; peaksid sellest oma arsti teavitama.

Lamotrigiin raseduse ajal

Enne planeeritavat või olemasolevat rasedust tuleb raviarsti teavitada ravi lamotrigiiniga. Siin tuleb leida selline annus ravimit, kus ei oleks krampe ja laps oleks võimalikult väikese ohuga. Tuleks võtta väikeses annuses monoteraapia.

Emadel, kes võtavad lamotrigiini raseduse ajal, võib olla suurem risk sünnidefektide tekkeks. See hõlmab huule lõhe ja suulae. Siiani ei ole mõjutusi intellektuaalsele arengule, kuid on vaid mõned uuringud. Imetamise ajal võib toimeaine tungida lapsele rinnapiima kaudu. Uuringutes olid need lapsed aga silmapaistmatud. Lapset tuleb regulaarselt uurida ning imetamise eeliseid ja riske tuleks arstiga põhjalikult arutada.

Millised ravimid on lubatud ja millised raseduse ajal mitte? Üksikasjaliku teabe saamiseks vt: Ravimid raseduse ajal

annus

Lamotrigiini tuleb alati võtta vastavalt arsti soovitustele. Ravimi kasutamisel on kasutatav annus väga individuaalne ja varieerub sõltuvalt mitmesugustest mõjutavatest teguritest. Arst määrab kõigepealt väikese annuse ja suurendab seda järk-järgult mõne nädala jooksul, kuna lamotrigiin tuleb aeglaselt sisse tõmmata.

Lamotrigiini annuse suurendamiseks on kindlad ajakavad: tavaliselt suurendatakse annust maksimaalselt 50 mg kahe nädala jooksul. Vastasel korral on suur risk mõnikord tõsiste kõrvaltoimete tekkeks.

Tavaliselt võtavad täiskasvanud ja üle 13-aastased noorukid lamotrigiini 100–400 mg, lastel sõltub annus kehakaalust. Annus sõltub ka sellest, kas te võtate muid epilepsiavastaseid ravimeid.

Määratud annus võetakse üks või kaks korda päevas koos toiduga või ilma, tabletid tuleb tervelt alla neelata.

Üleannustamine võib põhjustada kõrvaltoimeid, halvimal juhul teadvuse kaotust ja koomat. Patsient ei tohi kunagi lõpetada ravi lamotrigiiniga ilma arstiga nõu pidamata; annust tuleb mõne nädala jooksul järk-järgult vähendada. Kui patsient peatatakse järsult, võivad tekkida krambid ja epilepsia süvenemine.

Mis on lamotrigiini tase?

Kui palju lamotrigiini võtta, sõltub mitmesugustest individuaalsetest teguritest:

  • Patsiendi vanus
  • Teiste epilepsiavastaste ravimite võtmine
  • Neerude ja maksa metaboolne jõudlus

Lamotrigiini taset veres saab laboris määrata pärast vereanalüüsi. Soovituslikud väärtused on vahemikus 3–14 mg liitri kohta. Vähenemine toimub tühja kõhuga, st enne mis tahes toidu sissevõtmist.

Patsiendi regulaarset kasutamist saab kontrollida lamotrigiini taseme kaudu ja samuti tehakse kindlaks, kas tase on nn terapeutilises vahemikus.

Üleannustamise ja kõrge vere sisalduse korral suureneb kõrvaltoimete oht.
Aladoseerimine võib põhjustada ravile vastupidavaid krampe.

Väärtust saab suurendada maksa- ja neerufunktsiooni kahjustuse tõttu; võimalik koostoime teiste ravimitega võib seda väärtust suurendada või vähendada. Krambid võivad siiski ilmneda ka optimaalse taseme korral. Siin tuleks arstiga konsulteerides suurendada tarbimist või kombineerida ravi mõne muu epilepsiavastase ravimiga.

Mida tuleks lamotrigiini kasutamise lõpetamisel arvestada?

Lamotrigiini kasutamise katkestamist tuleb arstiga üksikasjalikult arutada. Reeglina nõuab epilepsia pikaajalist ravi ja enamik patsiente saab elukestvat ravi. Nagu teiste epilepsiavastaste ravimite puhul, ei tohiks lamotrigiini kasutamist äkki lõpetada. See võib põhjustada uusi krampe.

Lamotrigiin tuleb ahendada võimalikult aeglaselt, kuid vähemalt kahe nädala jooksul. Annust vähendatakse järk-järgult.

Kui ravi katkestamine on vajalik raskete kõrvaltoimete, näiteks nahareaktsioonide tõttu, võib ka tarbimise järsult lõpetada.

Bipolaarse häire raviks lamotrigiini kasutavad patsiendid ei pea tingimata ravimit vähendama. Ka siin tuleks eelnevalt konsulteerida arstiga. Kliinilistes uuringutes on esinenud krambihooge bipolaarsetel patsientidel, mis ei ole aga ühemõtteliselt seotud lamotrigiini kasutamise katkestamisega.

hind

Epilepsia ravi on reeglina pikaajaline teraapia. Teraapia maksumus sõltub võetud kogusummast ja ajavahemikust. Sõltuvalt pakkujast varieeruvad 50 mg lamotrigiini 50 mg pakendite hinnad vahemikus 15–18 eurot.

Lamotrigiini alternatiivid

Lamotrigiin on üks uuemaid epilepsiavastaseid ravimeid ja seda saab kasutada üksi, st monoteraapias või koos teiste ravimitega epilepsia ravis. Teised uued krambivastased ained on gabapentiin, tiagabiin, vigabatriin ja teised, mis toimivad ka pärssivale neurotransmitterite süsteemile.

Monoteraapia klassikaliste epilepsiavastaste ravimite hulka kuuluvad fenütoiin, fenobarbitaal ja primidoon. Eelkõige on karbamasepiin ja valproaat pikaajalise ravi loetelus. Etosuximiidi kasutatakse ka nn puudumiste korral, mis esinevad peamiselt lapsepõlves. Ravimi valik sõltub haigushoo tüübist, vanusest ja patsiendi taluvusest.

Lisateavet epilepsiaravimite kohta leiate järgmiselt lehelt: Ravimid epilepsia raviks