Objektiivi läbipaistmatus - kae

sünonüüm

Objektiivi läbipaistmatus, katarakt = katarakt (med.)

Definitsioon - mis on läätse hägusus?

Objektiivi läbipaistmatus on siis, kui lääts, mis on silma nägemiseks oluline komponent, ei ole enam läbipaistev, vaid hägune. See hägusus on sageli hallikas, mistõttu läätse hägusust nimetatakse tänapäeval rahvapäraselt kataraktiks. Meditsiinis nimetatakse läätse hägustumist kataraktiks. Objektiivide hägustumine toimub tavaliselt vananemise tagajärjel, kuid selle võib põhjustada ka näiteks ravim või õnnetus. Kui läätse hägustumise tõttu on nägemine märkimisväärselt halvenenud, kasutatakse kirurgilist ravi, mis tavaliselt suurendab uuesti mõjutatud inimeste elukvaliteeti.

Objektiivi hägususe tuvastamine

Millised on läätse hägususe sümptomid?

Kui lääts on hägune, on sümptomid tavaliselt üsna iseloomulikud. Läätse läbipaistmatuse kõige levinumas vormis, see tähendab läätse seniilse läbipaistmatuse osana vananemisest, ilmnevad sümptomid mitme aasta jooksul järk-järgult ja muutuvad üha selgemaks.

Objektiivi hägususe sümptomiteks on nägemise halvenemine, kuna lääts ei ole enam läbipaistev ja väljast tulev valgus langeb raskemini silma. Pimestamise tunne on üha suurem, seetõttu tajutakse valgust eredamana ja ebameeldivamana. Lisaks võib see muuta värvide nägemist ja lõppstaadiumis suurendada halli nägemist. Mõnel juhul ilmneb läätse läbipaistmatuse edenedes ka kahekordne nägemine.

Kaasasündinud, s.o kaasasündinud läätse läbipaistmatuse haruldasemal kujul võib fotol ja pritsimisel puududa punase valguse peegeldus.

Lisateabe saamiseks vaadake: Katarakti sümptomid

Kuidas diagnoositakse läätse hägusust?

Läätse hägususe diagnoosi paneb tavaliselt silmaarst. Sel eesmärgil viiakse tavaliselt läbi uuring nn pilu-lambi abil. See on kerge seade, mida silmaarstid kasutavad sageli silma uurimiseks. Objektiivi hägusus, tavaliselt hallikas-pruunikas, võib-olla ka kollakas, on määratav. Objektiivi edasijõudnute läbipaistmatuse korral saab läätse läbipaistmatust tuvastada ka ilma kontrolliseadmeteta.Lisaks saab nägemisteste kasutada nägemise halvenemise tuvastamiseks läätse hägustumise tõttu.

Läätse hägususe ravimine

Kuidas ravitakse läätse hägusust?

Läätsede hägusust ravitakse reeglina kirurgiliselt. Läätse hägusust ei saa ravida ravimitega.

Läätse hägustumise raviks on mitmeid kirurgilisi võimalusi. Esiteks tuleb alati küsida, kas operatsioon on mõttekas. See on oluline nägemise halvenemise korral, mille puhul igapäevaelu on halvenenud. Kõige tavalisem tänapäeval kasutatav meetod on nn ekstrakapsulaarne katarakti ekstraheerimine. Läätse esiosa, nn esikapsel, avatakse väga väikese sisselõike kaudu. Seejärel vedeldab läätse tuum (läätse piirkond, mis tavaliselt sisaldab kõige suuremat läbipaistmatust) võimsa ultraheli abil. Läätse tuuma veeldamist ultraheli abil, mis töötati välja spetsiaalselt katarakti operatsiooniks, nimetatakse ka fakoemulsifikatsiooniks. Seejärel eemaldatakse südamik ja läätse tagumise osa stabiliseerimiseks sisestatakse tagumise kambri lääts, nn tagumine kapsel. See operatsioon on tänapäeval üks levinumaid maailmas ja selle prognoos on tavaliselt väga hea. Ligikaudu 30% juhtudest võib tekkida sekundaarne katarakt, st läätse läbipaistmatuse tagasitulek.

Lisateabe saamiseks soovitame meie veebisaidil: Katarakti ravi või katarakti operatsioon

Läätsede hägususe takistamine

Mis on läätse hägustumise põhjused?

Läätsede hägususe põhjused võivad olla väga erinevad. Kõigepealt saab eristada kaasasündinud läätsede läbipaistmatust, nn kaasasündinud vorme ja omandatud vorme. Kaasasündinud vorm moodustab vähem kui 1% läätsede läbipaistmatusest ja see võib olla nii päritav kui ka põhjustatud infektsioonist raseduse või sünnituse ajal.

Palju tavalisem vorm on omandatud objektiivi hägusus. Neist üle 90% on omakorda seniilse läätse läbipaistmatus. See on läätse hägustumine osana loomulikust vananemisest. Täpsed mehhanismid pole täielikult teada, arvatavasti on läätsede toitainete sisaldus vähenenud. Sageli mängivad rolli ka muud põhihaigused, näiteks suhkurtõbi või neerupuudulikkus. Harvadel juhtudel võivad need põhjustada läätse hägustumist ilma vananemisprotsessita. Läätsede omandatud läbipaistmatuse muud põhjused võivad olla ravimid, näiteks kortisoon. Verevalumiga silma sattunud õnnetus võib ka läätse hägustada. Väga harva võib läätse läbipaistmatus tekkida ka silmaoperatsiooni käigus või kiirguse, näiteks röntgenikiirguse või infrapunakiirguse tõttu.

Lisateabe saamiseks vaadake: Objektiivi hägususe põhjused

Objektiivi läbipaistmatuse käik

Milline on läätse hägususe prognoos?

Läätsede hägustumise prognoos sõltub sellest, kas operatsiooni on vaja läbi viia ja kui jah, siis kuidas see toimub. Enamikul juhtudel võib operatsioon tuua kaasa nägemise märkimisväärse paranemise ja sellest tulenevalt ka parema elukvaliteedi.

Ilma operatsioonita võib arenenud staadiumis olla täielik nägemise kaotus. Lisaks on glaukoom, endise nimega "glaukoom", ravi ebaõnnestumise võimalik tagajärg.

Loe ka: Roheline Täht

Lisaküsimused objektiivi läbipaistmatuse kohta

Kas läätse hägustumine on pärast katarakti operatsiooni võimalik komplikatsioon?

Objektiivi hägustumisoperatsiooni võimalik komplikatsioon on läätse korduv läbipaistmatus. See ilmneb umbes 30% -l haigetest, kellel on olnud nn kapseldatud katarakti ekstraheerimine. See on läbipaistmatute läätsede jaoks kõige tavalisem kirurgiline meetod.

Muu hulgas kasutatakse läätse tagumise sektsiooni ehk niinimetatud tagumise kapsli stabiliseerimiseks tagumise kambri läätsi. Pärast operatsiooni võib läätse pinna rakkude arvu suurenemine, nn läätse epiteel, põhjustada läätse uuendatud läbipaistmatust. Rakud rändavad opereeritavasse läätsesse ja viivad läätse uuesti hägususeni. Seda nimetatakse ka "kataraktijärgseks".

Selle uuendatud läätse läbipaistmatuse eemaldamiseks on selleks ka spetsiaalne kirurgiline protseduur. Kasutatakse niinimetatud YAG-laserit, läätse jaoks spetsiaalset laserit. Seekord avatakse läätse tagumine kapsel ja liigselt kogunenud rakud hävitatakse laseriga.

Kas läätsede hägustumine on tingitud ravimitest?

Objektiivi läbipaistmatus võib ilmneda erinevate ravimite kõrvaltoimena. Nende hulka kuuluvad näiteks glükokortikoidid, mille kõige tavalisem esindaja on kortisoon. Kuid ka niinimetatud miotikumid, s.o ravimid, mis ajutiselt vähendavad õpilase suurust - osana diagnostilistest ja terapeutilistest uuringutest - võivad pikema aja jooksul kasutamisel põhjustada läätse läbipaistmatust. Lisaks võib harvadel juhtudel mürgistus, näiteks ammoniaagi mürgistus, põhjustada katarakti.

Objektiivi läbipaistmatus kortisoonist

Mõnel juhul võivad ka sellised ravimid nagu kortisoon põhjustada läätse hägustumist. Täpsed mehhanismid pole veel teada. Nii lokaalne kui süsteemne kortisooniravi võivad põhjustada läätse läbipaistmatuse. Kohalik ravi oleks näiteks süstimine süstlaga või salvi silma kandmine infektsiooni osana. Süsteemne ravi tähendab seevastu kortisooni manustamist veeni või kortisooni tablettide allaneelamist, näiteks kopsuhaiguse korral.

Kas läätsede hägusust ilmneb ka imikutel?

Harvadel juhtudel võib lapse lääts häguseks muutuda. Seda tüüpi läätse hägustumist nimetatakse ka kaasasündinud vormiks, mis tähendab midagi "sünnipärast". Läätsede hägustumine võib olla päritav või põhjustatud raseduse või sünnituse ajal tekkinud infektsioonist. Kõige tavalisemad nakkused hõlmavad punetisi, mumpsi ja hepatiiti. Harvadel juhtudel võib põhjuseks olla ka nn galaktoseemia, ainevahetushäire suhkru lagunemisel.

Objektiivi hägustumise üheks sümptomiks väikelastel on nn leukokoria, st võrkkesta punase tule refleksi puudumine, mida on näiteks fotode tegemisel hõlpsasti näha. Lisaks sellele on lapse areng nõtkus ja viivitus, kuna nägemine on halvenenud.

Sõltuvalt hägususe astmest beebi läätses viiakse siin läbi ka kirurgiline teraapia. Kui lääts on galaktoseemia tõttu hägune, saab seda galaktoosivaba dieedi abil täielikult vähendada.