Pisa uuring

Mis on PISA uuring?

PISA uuring on koolide jõudlustesti, mille tutvustas 2000. aastal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OCED). Lühend PISA kirjutatakse välja erinevatel viisidel: kas inglise keeles: Program for International Student Assessment või prantsuse keeles: Programme international pour le suivi des acquis des éléves (tudengite saavutuste jälgimise rahvusvaheline programm).

protseduur

Iga kolme aasta tagant antakse 15-aastastele õpilastele lahendamise ülesandeid, mis mitte ainult ei kajasta õpilaste põhipädevusi, vaid neid võrreldakse ka rahvusvaheliselt. Sellest lähtuvalt võtab osa umbes 70 riiki kogu maailmast.
Selles uuringus keskendutakse kompetentsidele, mis on seotud aktiivse osalemisega töös, ühiskonnas ja eraelus. See jäädvustatakse lugemise, matemaatika ja loodusteaduste abiga. PISA uuringu eesmärk on pakkuda osalevatele riikidele rahvusvaheliselt võrreldavaid näitajaid teadmiste, haridussüsteemi ja üldiste koolitingimuste kohta. Sel moel saavad riigid oma haridussüsteeme ja nende edu rahvusvaheliselt võrrelda ja hinnata.

Millised on PISA uuringu tagajärjed?

PISA uuringu saksakeelne tulemus kutsub esile rahulolematuse ja näitab selgelt, et Saksamaal on vaja hariduspoliitika valdkonnas tegutseda. Selle tulemuseks on Saksamaa haridussüsteemi arvukad reformid.
Esikohale on tulnud õpilane oma võimete ja jõudluse piiridega. Erilist tähelepanu pöörati keeleoskusele. Nüüd peaks see algama lasteaedades, algkoolides varajase sekkumise kursustel. Lisaks laiendatakse kogu päeva koole. Siin keskendutakse eriti ebasoodsas olukorras olevate laste edendamisele.
Individuaalse toe keskmes peaks olema õpetamistoimingute professionaalsemaks muutmine ja seeläbi parem pedagoogiline tegevus.
Haridusstandard seati üleriigiliselt. Selles loetletakse, mida õpilased peaksid teadma, sõltumata riigist, neljanda, üheksanda ja kümnenda klassi lõpus. Keskkooli lõputunnistus kehtestati suurema võrreldavuse ja kvaliteedi saavutamiseks. Seetõttu on õppesisu normeeritud, selle rakendamine jääb koolidele.
Koolid muutuvad ise vastutustundlikumaks.
Lisaks laiendati haridusuuringuid, sealhulgas uute professuuride kaudu.

Milliseid ülesandeid küsitakse PISA uuringus?

PISA uuringu ülesanded on jagatud kolme valdkonda: lugemisoskus, loodusteadus ja matemaatika.
Lugemine on teksti mõistmise võime test. Lisaks püstitatakse ülesanded, mis illustreerivad, kas õpilane oskab tekste kasutada, neid hinnata, neid kajastada ja nendega toime tulla, et oma teadmisi ja potentsiaali edasi arendada ja seeläbi ühiskondlikult osaleda.
Teaduslikud ülesanded on seotud sellega, et õpilane saaks tegeleda teaduslike ideedega. Nii küsitakse nii loodusnähtuste ja uurimistulemuste selgitamise ja hindamise kui ka teaduslike uuringute tõlgendamise oskuse kohta.
Lisaks küsitakse või kontrollitakse matemaatilise mõtlemise oskust ja oskust kasutada matemaatilisi mõisteid, protseduure, fakte ja vahendeid nähtuste kirjeldamiseks ning nende selgitamiseks ja põhjendamiseks.

Kas eri riikide tulemused on tõesti võrreldavad?

Pisa uuringus osaleb umbes 70 erinevat riiki, mistõttu tekib küsimus, kas riikide tulemused on tõesti võrreldavad. Igas riigis seisavad sama inimrühm silmitsi samade ülesannetega. Sellest aspektist otsustades on tulemused teatud mõttes võrreldavad. Siiski ei võta uuring arvesse riiklikke ja kultuurilisi nõudeid ning eri riikide erinevaid koolisüsteeme. Sellest lähtuvalt on igaühe enda otsustada, kas ja kui hästi on riikide tulemused võrreldavad.

Miks on Saksamaa PISA uuringus nii halb?

Saksamaa kooliõpilased hindasid PISA uuringus vaid keskpäraseid tulemusi ja on kaugel rahvusvahelisest tipust. PISA uuring näitab, et Saksamaal sõltub akadeemiline edu suuresti vanemate sissetulekutest ja haridusest. Lisaks on Saksamaal sisserändajate peredest pärit laste ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate laste edendamine vähem edukas kui teistes riikides. Rändeajaloo ja vastava õpilase haridustegevuse vahel on seos. Saksamaal on väga kõrge riskiga üliõpilaste osakaal, kes on väga halva tulemustega. Ligi pooltel rändetaustaga 15-aastastel lastel on koolitegevus kehv. Kuna OECD andmetel on enam kui veerandil Saksamaal õppivatest õpilastest välismaised juured, on vastavalt palju ka madala jõudlusega õpilasi. Teised riigid suudavad paremini saavutada üliõpilaste kõrge kompetentsitaseme, sõltumata nende sotsiaalsest taustast.

Lugege meie teemasid:

  • Halb keskendumisvõime
  • Õppimisprobleemid