Glomerulonefriidi sümptomid ja diagnoosimine

Glomerulonefriidi sümptomid

Läbi Filtrisüsteemi hävitamine vere koostise komponendid filtreeritakse välja, mis ei satuks tervisliku neerufunktsiooniga uriini.
See sisaldab:

  • veri (Hematuuria)
  • Munavalged (Proteinuuria)
    ja
  • silinder (Silindrilisus).

Filtreerimise funktsionaalse markerina kasutatava lihaste metabolismi kreatiniini lagunemissaadus suureneb veres.Mõnedel patsientidel on endiselt kõrge vererõhk (hüpertensioon, uriini kaudu tekkiva valgukao sümptomite kompleks, veres on liiga vähe valku (hüpoproteineemia), suurenenud vere lipiidide sisaldus rasvade eritumisel uriiniga (hüperlipideemia koos lipiduriaga), veepeetus (tursed) ja kalduvus moodustada verehüübeid. (Hüperkoaguleeritavust) nimetatakse nefrootiliseks sündroomiks ja see sündroom ilmneb sageli glomerulonefriidi korral.

Muud glomerulonefriidi sümptomid võivad hõlmata põletiku tunnuseid, näiteks kõrgendatud temperatuur ja vere parameetrite muutused.

Nende hulka kuuluvad näiteks:

  • kaitserakkude paljunemine (Leukotsütoos)
  • Ägeda faasi valkude suurenemine (valgud, mis suurendavad nende esialgset kontsentratsiooni põletiku käigus üle 25%, nt CRP väärtus)
  • suurenenud settekiirus (ESR).

Lisateabe saamiseks vaadake: Kubemevalu paremal

Diagnoosimine

Glomerulonefriidi kahtluse korral tuleb lisaks füüsilisele läbivaatusele võtta ka üksikasjalik anamnees (haiguslugu).
Järgmisel etapil viiakse lisaks uriinianalüüsile ja vere koostise uurimisele ka neerude ultraheli (sonograafia). Kui ultraheli pildil on näidatud normaalse suurusega neerud, näitab see ägedat vormi. Pikemas, kroonilises vormis on neerud väiksemad.

Lisaks standardsete laboratoorsete parameetrite määramisele otsitakse veres (või seerumis) spetsiifilisi antikehi. Üldise kaitse (komplemendi süsteemi) vähenenud komponendid võivad olla ka märk immunoloogilisest vormist.

Diagnoosi kinnitamiseks võib kasutada neerukoe proovi (neeru biopsia).