Aneurüsmaalne luutsüst

määratlus

Aneurüsmaalne luutsüst kuulub healoomuliste luukasvajate kategooriasse. See on luus asuv verega täidetud tsüst, mis jaguneb septaga mitmeks õõnsuseks, st kambriliseks.
Aneurüsmaalne luutsüst tekib tavaliselt vanuses 10 kuni 20 aastat, seega on see noortel luukahjustus. Suur osa aneurüsmaalsest luutsüstist diagnoositakse kindlasti enne 20. eluaastat. Mõlemad soo esindajad on võrdselt mõjutatud.

Aneurüsmaalne luutsüst võib üldjuhul moodustuda inimkeha igal luul. Eeldatavad piirkonnad on aga reieluu (reieluu lat.) Ja üks kahest sääreluust, nimelt sääreosa (sääreluu lat.). Mõlemas kahes luus on kõige tavalisem manifestatsiooni koht metafüüsi piirkond, s.o luu võlli ja liigest moodustava luuosa vaheline osa. Lisaks ilmneb selgroos sageli aneurüsmaalne luutsüst.

Aneurüsmaalse luutsüsti kõige olulisem diferentsiaaldiagnoos on juveniilne luutsüst. Kuid pildistamisprotseduuride abil on võimalik selge eristamine.

Loe teema kohta lähemalt siit Alaealiste luude tsüst

põhjused

Aneurüsmaalse luutsüsti põhjuseid saab suhteliselt selgelt määratleda. On olemas variant, mis kehtib umbes 80% ulatuses ja mis on primaarne idiopaatiline luutsüst. Idiopaatiline tähendab, et tsüsti moodustumise põhjus pole teada või seda pole võimalik määratleda.
Teine võimalus aneurüsmaalse luutsüsti põhjustamiseks on see, et see oli sekundaarne muude pahaloomuliste luukahjustuste või teiste haiguste samaaegse nähtuse suhtes. Lisaks puuduvad aneurüsmaalse luutsüsti korral olulised riskifaktorid ega soo eelsoodumused, millel võiks olla põhjuslik mõju.

Sümptomid

Aneurüsmaalne luutsüst on suhteliselt ebamugav luukahjustus. Valu ja turse on harva. Erandjuhtudel võib turse olla aga nii väljendunud, et see võib simuleerida kasvajat, st väljastpoolt nähtavat massi. Sageli ei märka mõjutatud isegi seda, et neil on aneurüsmaalne luutsüst. Sageli tuntakse seda ainult siis, kui kahjustatud luu puruneb tagajärjena või kaasnevate sümptomitega. Tsüst muudab luu vähem stabiilseks ja vastupidavaks, nii et see võib puruneda ebaproportsionaalselt väikese stressiga. Aneurüsmaalne luutsüst on seetõttu muude näidustuste tõttu sageli juhuslik või juhuslik leid, kui tehakse röntgenograafia või MRI-pilte.
Kuna aneurüsmaalne luutsüst on healoomuline luukasvaja, ei esine kehakaalu langust, öist higistamist ega palavikku, nagu võiks pahaloomulise kasvaja korral eeldada.

Kui soovite rohkem teada saada pahaloomulistest luukasvajatest eristamise kohta, lugege selle teema kohta lähemalt siit Luu vähk

diagnoosimine

Aneurüsmaalse luutsüsti diagnoosimiseks kasutatakse kuvamismeetodeid.

Kliiniline diagnoos on keeruline või võimatu, kuna puuduvad tüüpilised sümptomid, mis oleksid piisavad ainult kliiniliseks diagnoosiks. Lisaks avaldub aneurüsmaalne luutsüst mõjutatud isikutel väga varieeruvalt. Kui aga on eelsoodumusega luude valu või turse näidustusi või kui on luumurd, mille tõenäoliselt provotseeris luutsüst, tehakse röntgenipilt kõigepealt kahel tasapinnal. Siin näete selgelt luude kahjustust, mis enamasti asub metafüüsi piirkonnas ja mida saab selgelt määratleda. Räägitakse ka “osteolüütilisest” kahjustusest, st luustiku struktuuri lagunemisest või lahustumisest tsüsti piirkonnas.

Kui leiud pärast röntgenikiirgust ei ole ikka veel täiesti selged või kui leide ei ole võimalik eristada alaealise luutsüsti diferentsiaaldiagnostikast, tehakse MRI-pilt. MRI näitab verega täidetud luukahjustust, mis erinevalt juveniilse luu tsüstist on iseloomulikult kambriline, st eraldatud vaheseinaga. Diagnoosi saab lõpuks kinnitada ka avatud biopsia abil.

MRI

Aneurüsmaalse luukahjustuse diagnoosimise osana tehakse MRI-pilt alles pärast seda, kui on eelnevalt tehtud röntgenograafia. Iseloomulik on see, et aneurüsmaalne luutsüst on MRT-s luustunud, verega täidetud kahjustusega, mille kambrites on septa. Seda leidub pikkadel luudel, näiteks reitel, enamasti metafüüsi piirkonnas. Tüüpilist nähtust aneurüsmaalsest luutsüstist MRT-s nimetatakse “vedelik-vedelikutase”. See kirjeldab nn kihistumise nähtust, mis on põhjustatud tsüsti kuuluvate veres olevate komponentide vajumisest. Kihistumise nähtus võib välja näha juba kammitud tsüsti täiendava alajaotuse, kuna ladestunud verekomponendid või setted on kujutatud joontena. Juveniilse luutsüsti diferentsiaaldiagnostikat olemasoleva septatsiooni tõttu saab MRT-pildil väga hästi välistada, kuna kambriline luutsüst on aneurüsmaalse luutsüsti tunnusjoon.

ravi

Ainus konservatiivne raviskeem, mis jääb, on vajadusel sümptomaatiline valuravi. Milline valuvaigisti teile kõige sobib, sõltub muu hulgas varasematest haigustest või allergiatest. Seetõttu arutage valuravi arstiga.

Selle asemel tuleb aneurüsmaalset luutsüsti ravida kirurgiliselt. Aneurüsmaalse luutsüsti kirurgiline ravi hõlmab verega täidetud tsüsti puhastamist. Luutsüsti eemaldamisega kaasneb tavaliselt ettevaatlik kraapimine, mida tehnilises mõttes nimetatakse kuretaažiks. Lisaks täidetakse kahjustus niinimetatud tühistatava luuga - materjaliga, mis asub füsioloogiliselt luu sisemuses.
Kustutatava luumaterjali alternatiivina võib tsüsti algselt täita ka luutsemendiga. Teise operatsiooni korral saab tsemendi hiljem asendada keha enda tühise luuga, näiteks rinnakelme harjast.

Üks võimalikest harva kasutatavatest ravimeetoditest on tsüsti kiiritamine. Kuna mõjutatud isikud on tavaliselt väga noored, pole sellel lähenemisel suure kiirgusega kokkupuute tõttu märkimisväärset kasu ja seetõttu kasutatakse seda ainult erandjuhtudel agressiivsete tsüstivormide korral. Aneurüsmaalse luutsüsti ravi on üldiselt suhteliselt keeruline, kuna vähesed luutsüstid reageerivad teraapiale hästi ja mõni aasta hiljem ei esine harva kordumist. Kuna enamik aneurüsmaalseid luutsüste on samuti peamiselt idiopaatilised, st teadmata põhjusel, pole otsene põhjuslik ravi võimalik.

Millal on operatsioon vajalik?

Peaaegu alati on näidustatud aneurüsmaalse luutsüsti kirurgiline ravi. Operatsioon ei ole vajalik ainult siis, kui puuduvad kaebused, vastuvõtlikkus luumurdudele ja spontaanne taandareng. Kuna see pole peaaegu kunagi nii, ei piisa konservatiivsest ravist valuravi näol ja tsüsti taandumise ootamise ootamisest. Kirurgiline ravi ei ole pikaajaliselt alati korduva esinemissageduse tõttu alati edukas, kuid see on ainus viis aneurüsmaalse luutsüsti vastu võitlemiseks. Niipea, kui röntgenograafias ja / või MRI-s on diagnoositud aneurüsmaalne luutsüst peamise või sekundaarse leiuna, saab operatiivse protseduuri kavandada individuaalselt.

Kestus

Aeg, mis kulub aneurüsmaalse luutsüsti paranemiseks, varieerub. See sõltub sellest, kui selged on leiud, kui vana on asjaomane inimene ja kas kaasatud luu on juba purunenud, mis on seotud aneurüsmaalse luutsüstiga. Teraapia kestus koos tervenemisprotsessiga kestab tavaliselt nädalast kuuni. Täpset teavet on üsna keeruline anda, kuna ravimeetod on varieeruv ja mõjutatud isikud reageerivad sellele erinevalt. Samuti tuleks öelda, et aneurüsmaalne luutsüst võib uuesti ilmneda isegi pärast selle täielikku paranemist. Lastel, kellel tekkis aneurüsmaalne luutsüst enne 10. eluaastat, on eriti kalduvus kohalikule kordumisele. Pahaloomulised degeneratsioonid, mille paranemine võtab kauem aega ja mis ennekõike võtab kauem aega, toimub aneurüsmaalse luutsüsti korral suhteliselt harva.

Luu tsüsti lokaliseerimine

Luu tsüst lõualuu

Lõualuu kui aneurüsmaalse luutsüsti manifestatsiooni koht on üsna haruldane. Tüüpilised asukohad on selle asemel reieluud (reieluu lat.), Sääreosa (sääreluu lat.) Ja selg. Kuid vähem kui 2% juhtudest tekib lõualuu aneurüsmaalne luutsüst. Tsüst moodustub sagedamini alumises kui ülemises lõualuus. Lõualuu aneurüsmaalse luutsüsti sümptomid ulatuvad sümptomaatilistest tsüstidest kuni näo moonutavate deformatsioonideni tsüsti tohutu kasvu tõttu.

Lõualuu puhul on eriti oluline välistada veresoonte tsüsti võimalus. Kui see on tehtud, kehtivad kõik diagnoosimismeetmed mis tahes asukoha aneurüsmaalse luutsüsti korral: pildistamine röntgenkiirte ja MRI kujul, samuti biopsia koe edasiseks uurimiseks. Sellest tulenevalt on vajalik lõualuu aneurüsmaalse luutsüsti kirurgilise ravi üldine ravi.

Reie luu tsüst

Reie aneurüsmaalset luutsüsti peetakse tüüpiliseks lokaliseerimiseks. Mõnikord muutub valu tõttu reie tsüst märgatavaks, mis võib kiirguda jalgadesse ja selga. Vastasel juhul võib juhusliku leiuna avastada ka reie aneurüsmaalse tsüsti.

Kuni 20-aastastel noortel kipub reie aneurüsmaalne luutsüst olema vähem sümptomeid. Vanematel inimestel on luumurdude oht märkimisväärselt suurem. Pole harvad juhud, kui nad esinevad reieluumurruga, mis on tekkinud aneurüsmaalse luutsüsti tõttu. Tsüstilise massi tõttu on kondine struktuur nõrgenenud, vähem stabiilne ja altid purunemiseks, kui koormus on veelgi madalam. Reie aneurüsmaalne luutsüst diagnoositakse röntgenograafia ja MRI-kujutisega ning seejärel ravitakse kirurgiliselt.