Kollapalaviku vaktsineerimine

määratlus

Kollapalaviku vaktsineerimine on elusvaktsiin, mida kasutatakse kaitseks kollapalaviku vastu, mis on eriti endeemiline Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas.
Nagu ka teisi vaktsineerimisi, ei saa vaktsineerida iga perearst, sest seal on spetsiaalsed kollapalaviku vaktsineerimiskeskused, kellel on luba vaktsineerida.
Pärast ühekordset kollapalaviku vaktsineerimist on eluaegne kaitse. Kuni 2016. aastani oli revaktsineerimine paljudes riikides kohustuslik, kui see oli rohkem kui 10 aastat tagasi.


Loe selle teema kohta lähemalt peatükist: Kollapalavik

Kes peaks vaktsineerima?

Kollase palaviku vaktsineerimine ei ole alalise vaktsineerimiskomisjoni (STIKO) soovitatud standardvaktsineerimine, vaid üks reisivaktsineerimisi.
Inimesed, kes reisivad kollapalaviku nakkuspiirkondadesse või reisivad riikidesse, kus kollapalaviku vaktsineerimine on sisenemiseks vajalik, tuleks vaktsineerida.

Kollapalavik esineb Aafrika osades (Angola, Etioopia, Ekvatoriaal-Guinea, Bensin, Burundi, Kamerun, Kongo Vabariik, Elevandiluurannik, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Keenia, Libeeria, Mail, Mauritaania, Niger, Nigeeria, Rwanda, Senegal, Sierra Leone, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Togo, Uganda, Eritrea, Somaalia, Tansaania, Sambia, São Tomé ja Príncipe) ja Lõuna-Ameerika (Argentiina, Boliivia, Brasiilia, Ecuador, Colombia, Prantsuse Guajaana, Guajaana, Panama , Paraguay, Peruu, Suriname, Venezuela, Trinidad ja Tobago).

Kuidas leida kollapalaviku vaktsineerimiskeskust?

Reisimeditsiini keskuse (CMI) veebisaidil on kataloog kõigi Saksamaa kollapalaviku vaktsineerimiskeskustega, järjestatud postiindeksi järgi.
Kui puudub juurdepääs Internetile, võib küsida ka raviarstilt.
Nad saavad läheduses otsida kollapalaviku vaktsineerimiskeskusi.

Kuidas kollapalaviku vaktsineerimine toimib?

Kollapalaviku vaktsineerimine toimub sarnaselt muude vaktsineerimistega.
Kõigepealt kontrollib vaktsineeriv arst, kas vaktsineerimisele on vastunäidustusi.
Nende hulka kuuluvad näiteks ägedad palavikulised infektsioonid, märkimisväärselt nõrgenenud immuunsussüsteemiga haigused, näiteks kaugelearenenud HIV-haigus, rasedus ja kanavalguallergia. Isegi üle 60-aastastel patsientidel tuleks vaktsineerida ainult suurenenud komplikatsioonide riski tõttu Täpsem Kaalutakse riske ja kasu vastavalt.
Kui vastunäidustusi pole, desinfitseeritakse vaktsineeritav piirkond (tavaliselt õlavarreluu) ja vaktsineeritakse naha alla (subkutaanselt).
Seejärel märgitakse vaktsineerimine vaktsineerimiskaardile.

Oodatavad kõrvaltoimed

Kollapalaviku vaktsineerimise võimalike kõrvalnähtude hulka kuuluvad süstekoha piirkonnas esinevad infektsioonid, punetus, turse ja hellus.
Mõni päev pärast vaktsineerimist võib esineda gripilaadset nakatumist palaviku, väsimuse, pea- ja kehavalude, aga ka iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Sümptomid võivad kesta 5-10 päeva.
Väga harva on anafülaksia (allergiline šokk) vormis tugev allergiline reaktsioon.
See ilmnes mõni minut kuni tund pärast vaktsineerimist selliste sümptomite kaudu nagu punetus nahalööve, nõgeste moodustumine (urtikaaria), hingamisraskuste teke koos nina-neelu limaskesta paisumisega, võidusüda (tahhükardia) ja iiveldus.
Anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tuleb seda ravida teatud ravimite (glükokortikoidid, antihistamiinikumid, adrenaliin) manustamisega.
Väga harva võib pärast kollapalaviku vaktsineerimist tekkida ajupõletik (entsefaliit) või ajukelmepõletik (meningiit); seda nimetatakse kollapalaviku vaktsiiniga seotud neuroloogiliseks haiguseks. Siiani on seda esinenud peaaegu eranditult vastsündinutel. Seetõttu on alla 9 kuu vanustel imikutel kollapalaviku vaktsineerimine vastunäidustatud.
Haigus, mis ilmneb kliiniliselt nagu kollapalavik ja mõjutab erinevaid organeid ning on paljudel juhtudel surmav, võib harvadel juhtudel esineda. Üks neist räägib siis kollapalaviku vaktsiinidega seotud viscerotroopilisest haigusest.
Sagedus on umbes 1: 1 miljon.

Kui kaua ma ei peaks pärast seda alkoholi tarvitama?

Pärast vaktsineerimist pole alkohol täielikult keelatud.
Siiski on soovitav alkoholist võimalikult palju hoiduda, vähemalt võimaluse korral esimestel nädalatel.
Kui alkoholi tuleks tarbida, siis mitte suurtes kogustes. Pärast vaktsineerimist on immuunsussüsteem haigustele vastuvõtlikum.
Eelkõige elava vaktsineerimise korral on justkui immuunsussüsteem miniinfektsioon.
Sel põhjusel on alkoholi tarbimine pärast vaktsineerimist sama, mis alkoholitarbimine infektsiooni või gripilaadse infektsiooni ajal: seda tuleks võimalikult palju vältida või äärmisel juhul tarbida piiratud määral.

Kui kaua ma ei saa pärast seda sportida?

Pärast kollapalaviku vaktsineerimist treenitakse sarnaselt alkoholiga.
Tuleb meeles pidada, et vaktsineerimine viib immuunsussüsteemi kontakti uute vaktsineerimisega sisse viidud ainetega, mille vastu ta peaks immuunsuse välja töötama.
Sel ajal on see tavalisest vastuvõtlikum, seetõttu tuleks vähemalt ägeda infektsiooni korral vähemalt esimestel päevadel pärast vaktsineerimist treenimist vältida.
Mõne päeva pärast vaktsineerimist võib kergete sporditegevustega jätkata.
Suure jõudlusega sporti tuleks uuesti harrastada kõige varem nädala pärast.

Millised on vaktsineerimise kulud?

Kollase palaviku vaktsineerimise kulud varieeruvad vaktsineerimiskeskustes vaktsineerimiskeskustes.
Meditsiinilise reisikonsultatsiooni ja sellele järgneva kollapalaviku vaktsineerimise kulud on keskmiselt umbes 60–80 eurot.
Hindu saab tavaliselt eelnevalt küsida telefoni teel vastavast vaktsineerimiskeskusest.

Kes maksab vaktsineerimise eest?

Viimastel aastatel maksab üha enam tervisekindlustusi üha enam eraisikute taotletud reisivaktsineerimiste eest.
Kollase palaviku vaktsineerimine on praegu endiselt ainult teatud tervisekindlustusseltside poolt, kuna see on erateenus.
Mõni tervisekindlustus ei maksa kogu vaktsineerimist, vaid annab alalise vaktsineerimiskomisjoni (STIKO) soovitatud kindlasummalist iga-aastast toetust reisivaktsineerimise eest.
AOK toetab oma kindlustatud isikuid näiteks reisivaktsineerimise eest ühekordse hüvitisega 50 eurot aastas.
Barmer annab aastatoetust 100 eurot.
Techniker Krankenkasse (TK) tasub mõne erandiga STIKO soovitatud reisivaktsineerimise, sealhulgas kollapalaviku vaktsineerimise kulud.

Millal pean kollapalaviku vaktsineerimist värskendama?

WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) otsustas 2014. aastal, et pärast ühe kollapalaviku nakatumist võib eeldada elukestvat kaitset.
Kuni selle ajani oli soovitatav revaktsineerida iga 10 aasta tagant.
Kuni 2016. aastani lubati vastavatel riikidel sisenemisel nõuda vaktsineerimist kollapalaviku vastu, mis ei olnud vanem kui 10 aastat.
Alates 2017. aastast peaks kõigis riikides piisama ühest kollapalaviku vaktsineerimisest.

Kas see on elusvaktsiin?

Jah, kollapalaviku vaktsineerimine on niinimetatud elusvaktsiin nõrgestatud patogeenidega.
Nõrgestatud tähendab, et patogeeni patogeenset omadust on laboris spetsiifiliselt ja märkimisväärselt vähendatud.


Loe selle teema kohta lähemalt alt: Vaktsineerimine elusalt

Mitu aastat saan kollapalavikku vaktsineerida?

Kollapalaviku vaktsineerimine on vastunäidustatud alla 9 kuu vanustele imikutele.
Vaktsineerida saavad kõik üle 9 kuu vanused inimesed, kui puuduvad muud vastunäidustused.
Üle 60-aastastel patsientidel tuleb näidustust hoolikalt uurida, kuna selles vanuses suureneb pärast vaktsineerimist komplikatsioonide risk.

Kui kiiresti vaktsineeritakse?

Immuunsus, st kollapalaviku vastu vaktsineerimine, on saadaval umbes 10 päeva pärast. Värskemate leidude kohaselt kestab see kogu elu ilma revaktsineerimiseta.