Teraapiline uneapnoe sündroom

Uneapnoe sündroomi ravi

Peamine eesmärk on vähendada kehakaalu (dieet) aitab kaasa vererõhu alanemisele Uneapnoe sündroom ja hingamine peatub unes eneses:
Kaalukaotus viib haiguse tõsiduse vähenemiseni. Parema hingamise saavutamiseks võivad patsiendid magada eelistatult külili. Selle Hoidu alkoholist, suitsetamisest ja teatud ravimitest, mis soodustavad apnoed (nt rahustid või unerohud), võivad parema une põhjustada. Uneapnoe sündroomi patsient peaks olema hea Unehügieen pöörake tähelepanu, s.t. Pidage regulaarselt magamiskava ja vältige pingutavat tegevust või rasvase toidu söömist enne magamaminekut.

Kui öistes hingamispausides olulist paranemist ei toimu, võib uneapnoe sündroomiga patsiendil esineda nn unesündroom CPAP-ravi tuleb aidata. CPAP tähistab "pidevat positiivset hingamisteede rõhku", st "pidevat positiivset hingamisteede takistust". CPAP-ravi toimib järgmiselt:

Patsient kannab une ajal ravi ajal maski nina, võib-olla ka suu kohal. Mask surutakse peapaelte abil nina või nina ja suu külge. Mask on ühendatud seadmega, mis tekitab positiivse rõhu, nii et maski kaudu avaldatakse patsiendi hingamisteedele pidevat survet.
Seda rõhku kasutatakse hingamisteede avatuna hoidmiseks. Ilma teraapiata aeglustuvad hingamisteed kurgu piirkonnas, nii et hingamisteede kaudu satub hingamisteedesse vähem hapnikku sisaldavat õhku kopsu sai. Seda meetodit saab väga tõhusalt kasutada hingamisteede ebastabiilsuse kaotamiseks ja samal ajal parandada elukvaliteeti, rahulikku öösel magada, vähendada päeval unisust ja vererõhku. Uneapnoe sündroomiga patsient peab sümptomite parandamiseks öösel regulaarselt maski kandma.

Ravikontrollid viiakse läbi korrapäraste ajavahemike järel: Patsienti jälgitakse CPAP-iga ventilatsiooni ajal unelaboris, et kontrollida selle meetodiga ravi edukust, sest patsiendil peaks uneapnoe sündroomi ravist kasu olema ja ta peaks sümptomeid parandama!

Kui patsiendil on ninapolüübid või kaldus nina vahesein, saab need ülemiste hingamisteede piirkonnas esinevad hingamistõkked eemaldada operatsiooni abil, mis aitab hingamise paranemist une ajal parandada.

Millised ravivõimalused on saadaval?

Sõltuvalt mõjutatud inimese riskiprofiilist võivad erinevad ravimeetmed viia paranemiseni või vähemalt sümptomite olulisema paranemiseni ja seega sekundaarsete haiguste esinemissageduse vähenemiseni.

Märge

See teema on teema jätkuks

• Une apoee sündroom

Üldteavet selle teema kohta leiate siit!

Baasravi (konservatiivne teraapia) kergete vormide ja vastava patsiendi profiili jaoks:

Kaalu alandamine; Alkoholi (vähemalt 2 tunni jooksul enne magamaminekut), nikotiini ning une- ja sedatsioonravimite vältimine; Regulaarse unetsükli järgimine; võimalusel vältida une ajal lamavat asendit, kus keel langeb raskuse tõttu tahapoole ja on madala lihastoonuse korral asjakohane hingamisteede barjäär.

Samuti kirjeldatakse teofülliini, kes suurendab tsentraalset hingamist tagavat toimet, positiivset mõju.

Mehhaaniline teraapia (aparaaditeraapia) kergete ja raskete vormide korral ning vastav patsiendi profiil

• (Nasaalne) pidev positiivse rõhu ventilatsioon (nCPAP)

(Nina) ventilatsiooniteraapias, kus kasutatakse CPAP-i (pidev positiivne hingamisteede rõhk), tekitab hingamismask (tavaliselt nina mask) ülemistes hingamisteedes, nina sissevoolutorustikust kerge ülerõhu, nii et neid hoitakse alaliselt avatud. Selles kontekstis räägitakse “pneumaatilisest reelingust”. Ventilatsioon toimub toaõhuga, võimalik on täiendav hapniku töötlemine.

Saadaval on palju erinevaid pakkujaid süsteeme. Individuaalne seadistamine toimub unelaboris või ambulatoorselt. Vajadusel muudatusi, nt. kaalu muutuste korral vajalik.

Ventilatsioonisüsteemi tuleb reeglina kasutada igal õhtul ja kogu eluks. See võib olla tüütu. Üks võimalikest kõrvaltoimetest on nina-neelu limaskestade kuivamine, mida saab omakorda tasakaalustada täiendava niisutaja abil.

Kuna väljahingamisel võib CPAP-masina tekitatud vasturõhk olla pingutav, on alternatiiviks lülituda BiPAP-seadmele. See on isereguleeruv süsteem, milles sissehingamisel ja väljahingamisel tekkivat rõhku jälgitakse ja reguleeritakse pidevalt.

• Hammustuskilbid (mandibulaarse väljaulatuva kilda)

See hoiab hingamisteed lahti, nihutades keele, pehmet suulae ja lõualuu veidi ettepoole.

• Mängu traksid

Palatal traksidega on seade, mida saab kasutada magamise ajal, et vältida norskamist ja uneapnoed. Sellisel norskamisklambril on oomega kuju ja see sobib suulaeks.
Kui olete sellest teemast huvitatud, lugege selle kohta lähemalt alt: Suulae traksid - kuidas seda kasutatakse?

• Ninaabi (nt ninaplaastrid)

Kasutatakse ninaatriumi väliseks või sisemiseks laienemiseks. Nende mõju on väga vaieldav. Selliste toodete hinnad on väga erinevad. Tavaliselt saate odavaid pakkumisi Interneti-apteekidest.

Kirurgiline teraapia (kirurgilised abinõud) rasketes vormides ja vastav patsiendi profiil:

Invasiivsed või minimaalselt invasiivsed kirurgilised sekkumised, mis on lõppkokkuvõttes ette nähtud takistuste eemaldamiseks. Neid saab läbi viia ka lisaks ninaventilatsioonravile või võimaldada see ennekõike. Mõeldav on järgmine:

• Nina- ja siinusoperatsioon:

Nina septoplastika või korrigeerimine Nina vahesein kumerusega (Vaheseina hälve), Kasvukohtade eemaldamine (Polüübid), Nasaalne konkha.

• Suukirurgia meetmed:

Edasi nihkumine ülemine lõualuu ja Alalõug maksimaalse mandibulaarse osteotoomia (MMO) abil. Vajab operatsiooni üldanesteesias ja statsionaarset järelravi.

• Operatsioonid pehmel suulael:

nagu näiteks. uvulopalatopharyngoplasty (UPPP):

Kirurgiline protseduur, mida kasutatakse liigse koe eemaldamiseks uvulast, mandlitest ja pehme suulae osadest.

• Operatsioonid keelel ja keelealusel:

Keelelise plastilise kirurgia või glossektoomia ajal eemaldatakse tagumise keele osad, et suurendada seal olevat ruumi.

• Mandlite eemaldamine (tonsillektoomia)

Mandlid on sageli korduvate põletikuliste protsesside keskmes (lk. Tonsilliit).
Selle tagajärjel kipuvad nad suurenema (ülekasv, hüpertroofia, mandlite suudlemine). Mõnel juhul võib mandli suurenemine soodustada negatiivse rõhu tekkimist kurgus ja a norskamine teene. Sellistel juhtudel soovitab ENT arst mandlid eemaldada.