Kas saate sportida kodade virvendusega?

sissejuhatus

Treening ja regulaarne füüsiline koormus on südame-veresoonkonna süsteemile kasulikud ja pakuvad tõhusat leevendust kodade virvendusarütmiaga patsientidele. Värsked uuringud kinnitavad, et kodade virvendusarütmiaga inimestel võib tervisliku seisundi suurenemine põhjustada sümptomite olulist paranemist. Sport on vastu rasvumisele, südameprobleemidele ja veresoonte lupjumisele, st koronaararterite (CHD) ja kodade virvenduse riskifaktoritele. Kodade virvendusega inimesed saavad ja peaksid sporti tegema, kuid see sõltub õigest spordialast.

Mida saab teha kodade virvendusega?

Millised spordialad on kodade virvenduse jaoks lubatud, sõltub haiguse teraapiast. Põhimõtteliselt sobivad madala intensiivsusega spordialad hästi: teretulnud on kõndimine, sörkimine, jalgrattasõit, ergomeetri treenimine, murdmaasuusatamine, võimlemine, kuld ja sellised spordimängud nagu lauatennis.
Kui otsustatakse ablatsiooniravi (skleroteraapia) üle, saab patsient juba mõni nädal pärast protseduuri teha igasuguseid spordialasid. Kuid peate tähelepanu pöörama sellele, kas võetakse muid ravimeid, mis võivad jõudlust vähendada. Patsiendid, kes kannatavad lisaks kodade virvendusele ka selliseid haigusi nagu südamehaigused (südame isheemiatõbi) või südamepuudulikkus, peaksid regulaarselt treenima. Näiteks vilgas kõndimine, jalgrattasõit, jalgrattad või kepikõnd 30 minutit kolm kuni viis korda nädalas.

Milliseid spordialasid ei tohiks kodade virvendusega teha?

Kui võtate südame rütmi stabiliseerimiseks ravimeid, nn antiarütmikume, pole võistlussport ja intensiivne tervisesport (nt maratonid) lubatud.
Antikoagulante (nt Marcumar®) võtvad patsiendid peaksid vältima spordialasid, kus on suur vigastuste oht, kuna verejooksu oht on suurem. Vere lahjendavate ravimite osana tuleks iga hinna eest vältida suusatamist, lumelauaga sõitmist, mägirattasõitu, ronimist, ratsutamist, jalgpalli, käsipalli, võitluskunste ja muid sarnaseid spordialasid.
Kui lisaks kodade virvendusele on teil ka südamehaigus, tuleks kehalise võimekuse ja võimaliku sportimise osas eelnevalt kardioloogiga läbi rääkida.

Kas treenimine võib olla kodade virvendusega surmav?

Saksamaal sureb treenimise ajal südame rütmihäirete tõttu südame rütmihäirete tõttu igal aastal mitusada inimest. Selle eest vastutab tavaliselt vatsakeste virvendus, mitte kodade virvendus. See kehtib eriti inimeste kohta, kes ei ole veel teadlikud varasematest südamehaigustest, mis põhjustavad rütmihäireid.
Kui keegi kannatab teadaoleva kodade virvenduse all, on oluline rakendada õiget ravi ja sportida. Kui teete sporti ja olete sobiva teraapiaga hästi kohanenud, ei ole see surmav, see on isegi teie tervisele kasulik.
Kodade virvenduse surm treenimise ajal on väga ebatõenäoline ja kui see juhtub, pole haigusseisund tavaliselt teada ega ravita.

Kas kodade virvendus piirab minu treenimisvõimet?

See, kas kodade virvendus mõjutab sporditulemusi, sõltub spordi tüübist. Kestvusspordialadel (jooksmine, jalgrattasõit, murdmaasuusatamine) on südame-veresoonkonna süsteem stressis ning südame suurem pumpamisvõime ja suurenenud pulss ning vererõhk tõusevad vaid pisut. Kodade virvendus vähendab vastupidavusalade sportimist sageli 5–15%, eriti kui süda on varem kahjustatud.
Vastupidiselt pole jõutreening (nt treenimine raskuste või varustusega) vaevalt piiratud. Sportliku tegevuse segavormides (sõudmine, spordisport, mäesuusatamine, võrkpall) saab kodade virvenduse abil sooritust erineval määral piirata.

Kas sportlastel toimub kodade virvendus sagedamini kui mittesportlastel?

Sportlastel on olemas kodade virvenduse nn ennustajad. Niisugused võimalikud ennustavad väärtused, mis sportlase sportimisel esinevad kodade virvenduse esinemisel, on üks
1.) aeglane pulss
2.) suur vasak aatrium.
Neid kahte leidu leidub sageli tervislikult vastupidavatel sportlastel. Nad eelistavad kodade virvenduse tekkimist. Siiski ei saa öelda, et sportlased saavad kodade virvendust sagedamini kui mittesportlased, kuna haiguse põhjused on ulatuslikud. Ebatervislik eluviis koos rasvumise ja kehva toitumisega soodustab südamehaiguste (südame isheemiatõbi) arengut - peamist kodade virvenduse arengu riskitegurit.

Kuidas ma saan sportlasena teada, et mul on katkendlik / paroksüsmaalne kodade virvendus?

Äkiline paroksüsmaalne (paroksüsmaalne) kodade virvendus võib avalduda väga kiire, ebaregulaarse pulsiga. Silmapaistev pulss võib pulsi monitoril või pulsimonitoril signaalina kuvada. Kui mõõdate pulssi käsitsi, s.t isegi sõrmega randmearteril, saate tunda erineva tugevusega ebaregulaarset (arütmilist) pulssi. Mõned sportlased kirjeldavad ka kodade virvenduse ilmnemisel märgatavat jõudluse langust.