Kilpnäärmevähi diagnoosimine
diagnoosimine
Arsti kontakti alguses küsitakse patsiendilt tema haiguslugu (= anamneesi).
Siinkohal pakub huvi, kas kilpnääre on muutunud, kas on neelamisraskusi või kurgus tekkiv lopsakas tunne.
Oluline on välja selgitada, kas perekonnas on esinenud kilpnäärme häireid, näiteks elundi suurenemine (= struuma), a Hüpertüreoidism, Hüpotüreoidism või autoimmuunhaigused, mis on geneetiliselt päritavad ja põhjustavad kilpnäärmevähi arengut (nt MEN = mitu endokriinset neoplasmi).
Arst küsib ka patsiendi ravimite ja selle kohta, kas ta on viimase paari kuu jooksul kontrastaineid andnud. Joodi sisaldavad kontrastained võivad põhjustada a Hüpertüreoidism (Hüpertüreoidism) ja võib olla edasiste diagnostiliste protseduuride jaoks problemaatiline (vt stsintigraafiline uuring).
Arst kontrollib istudes patsiendi kilpnääret:
Kaela vaadatakse ja kontrollitakse laienenud kilpnääre. Kilpnääre skaneeritakse järgmises etapis.
Järgneb patsiendi üksikasjalik füüsiline läbivaatus.
Kilpnäärme ebanormaalse palpatsiooniga patsiendid, s.o. need patsiendid, kellel üks või mitu Lülisammas kilpnääre on märgatavad kaela palpeerimisel, küsitakse perehaiguste kohta:
Märkus: ebanormaalne palpeeritav leid
Kilpnäärme iga märgatavat käegakatsutavat leidu selgitatakse üksikasjalikumalt ultraheliuuringuga. Kui kilpnäärmekoes on üks või mitu sõlme, mis on hägustunud ja ultraheli pildil hüpohoeetiline, kahtlustatakse pahaloomulist protsessi.
Järgmine diagnostiline samm on a stsintigraafiline uuring kilpnäärmekoes, et oleks võimalik hinnata elundi aktiivsust ja eriti sõlmepiirkondade funktsionaalset seisundit.
Funktsionaalselt aktiivsed, hormoone moodustavad kilpnäärme rakud talletavad joodi.
Selle eest Stsintigraafia kui kasutate seda vara ära:
Patsient saab joodi venoosse juurdepääsu kaudu, mis on laetud radioaktiivse markeriga 99mTechnecium-Pertechnate. Jood koguneb koos tehneetsiumiga kilpnäärmekoesse, mis võimaldab uurijal kvantitatiivselt öelda kilpnäärme talitluse kohta. Niinimetatud külm tükk, mida tavaliselt leidub tsüsti või kilpnäärmevähi korral, ei salvesta joodi ja seetõttu ei näita see radioaktiivsust.
On külmad sõlmed Kui ultraheliuuring pole kajavaba, kahtlustatakse kilpnäärme pahaloomulist kasvajat. 5-8% juhtudest on see muster kilpnäärme kartsinoom.
Info: stsintigraafia
On oluline, et patsient manustatakse 4–6 nädalat enne Stsintigraafia ei teinud joodi sisaldava kontrastainega uuringut, kuna kehas suurenenud joodi kontsentratsiooni korral on radionukliidi imendumine häiritud, mis võib viia valede uuringutulemuste saamiseni. Enne uurimist ei joodi ega joodi sisaldavaid kontrastaineid
Kasutatud on desinfitseerimisvahendeid.
Vastupidiselt kartsinoomile on tsüst (kahjutu) tüüpiliselt kajakujuline, s.t. ultraheli pildil tundub see täiesti must.
Kahjutu tsüsti ja kilpnäärme pahaloomulise kasvaja usaldusväärse eristamise saab teha alles pärast selle hindamist Peen nõela punktsioon sõlme.
Proovide võtmine kilpnäärme lokaalsest kahjustusest (= peene nõela biopsia) järgneb stsintigraafilisele uuringule. See viiakse läbi õhukese nõelaga, mis sisestatakse ultraheli juhendamisel kahtlasesse kilpnäärme piirkonda. Eksamineerija võtab külmast sõlmest koeproovi, mis on histoloogiliselt, s.o. uuritakse nende rakkude koostist ja struktuure.
