Vestibulaarne närv

sissejuhatus

Vestibulaarne närv on tasakaalunärv ja kuulub vestibulokokleeaalsesse närvi.
See on 8. kraniaalnärv.
Vestibulokokleaarne närv võib olla jagatud kaheks osaks, kohleaarne närv, st kuulmisnärv, ja tasakaalunärv, st vestibulaarne närv. Närv vastutab sisekõrva tasakaaluorganitest ajusse teabe edastamise eest.

anatoomia

Vestibulaarne närv pärineb sisekõrvast nn vestibulaarses ganglionis.
Ganglion on närvirakkude kehade kogu.

See toimib koos kuulmisnärviga läbi sisemise kuulmekäigu (Meatus acousticus internus) tagumisse lohku sattumiseks. Seda tavalist kulgu nimetatakse ka vestibulokokleeaalseks närviks.

Vestibulokokleaarne närv siseneb avausse, nn porus acousticus internusesse, tagumisse koljuossa.
Siit võib närv siseneda ajutüvesse tserebellopontiini nurga all, kus see jaguneb uuesti vestibulokokleeaarse närvi kaheks osaks.
Seejärel tõmbub vestibulaarne närv kraniaalnärvi tuumade, "tasakaalu tuumade" (Tuumad vestibulares) ajus (Rhombencephalon). Kokku on neli "tasakaalu tuuma", mida nimetatakse sõltuvalt nende asukohast erinevalt. Seal on tuum vestibularis superior, tuum vestibularis inferior, nucleus vestibularis medialis ja nucleus vestibularis lateralis.
Siit lülitatakse vestibulaarse närvi (nn aferentsid) kaudu saabunud teave üle ja edastatakse. Tasakaaluorganitest pärinev teave edastatakse teistele aju ja seljaaju piirkondadele.

Vestibulaarse närvi funktsiooni kontrollimine

Vestibulaarse närvi funktsiooni saab kontrollida a abil Aju varre audiomeetria, tuntud ka kui BERA (ajutüve tekitas vastuse audiomeetria) tuleb kontrollida. Testitav inimene puutub helikindlas ruumis kõrvaklappide kaudu kuulmisstiimulitega kokku. Pärast kuulmisstiimulite väljaandmist saab pea külge kinnitatud elektroode tavaliselt kasutada ajupotentsiaalide tuletamiseks, mis seejärel kuvatakse kõverate kujul.