Lõhn

sünonüüm

Lõhn, haistmisorgan

anatoomia

Haistmisrakud asuvad haistmislimaskestas nina ülaosas.

Lõhnatamise eest vastutavad rakud, haistmisrakud, asuvad haistmislimas. Inimestel on see väga väike ja asub Regio olfactorias (haistmislõhe), nina ülemise õõnsuse kitsas osas. Seda piirab ülemine turbinaat ja vastassuunaline nina vahesein.

Haistmisepiteel on üles ehitatud mitmesse ritta: kõige kaugem välimine kiht koosneb Tugirakud moodustatud, millele järgneb tegelik kiht Sensoorrakud. Sügavaimat rakukihti katab Basaalrakud ehitatud, mis samuti nagu Tüvirakud toimivad ja on sensoorsete rakkude regenereerimiseks. Sensoorrakkude eluiga on umbes 30 - 60 päeva. Üldiselt on seal nina umbes 10 miljonit sensoorseid rakke. Neil on pisikesed haistmiskarvad, mis ulatuvad haistmisepiteelisse ja vastutavad molekulide imemise eest õhust, mida me hingame. Molekulid käivitavad stimulatsiooni, mis edastatakse haistmisnärvi ühendavate haistmisepiteeliprotsesside kaudu (Haistmisnärv) vorm, jaoks Haistmislamp jõuda. Seal on närvid ühendatud ja stiimul kandub edasi haistmiskorteksisse ja muudesse aju piirkondadesse.

Samuti on oluline, et lisaks äsja nimetatud sensoorsetele rakkudele sisaldaks haistmispiirkond ka teisest närvist pärit sensoorseid kiude, mis reageerivad mittearomaatsetele, terava lõhnaga ärritajatele nagu ammoniaak. Need on kolmiknärvi kiud.

Lõhnahäired ja nende põhjused

Lõhnataju võib jagada normaalne, kvantitatiivne ja lõhna kvalitatiivne tajumine.

Tavaliseks lõhnaks nimetatakse Normosmia määratud. Seda pole nii lihtne eristada Hüposmia, vähenenud lõhnataju. Hüperosmia teisalt tähistab lõhnade suurenenud taju. Hüüdeorgani täielikku ebaõnnestumist nimetatakse Anosmia. Ülaltoodud mõisted on määratud kvantitatiivsete haistmismeelte jaoks.

Kvalitatiivsete haistmisaistingute juurde (Düsosmia) loendamine: Parosmia (moonutatud / vale lõhna tunne), Kakaosmia (vale arusaam kui laisk / ebamugav), Heterosmia (Võimetus eristada lõhnu), Agnosmia (Võimetus tajuda lõhnu) Fantoosmia (Lõhnade hallutsinatsioon).

Etioloogia:
äge viiruslik nohu on tõenäoliselt kõige sagedasem haistmisvõime languse põhjus. Põhjus on selles suurenenud sekretsiooni tootmine ja paistes Limaskestadmis paigutab ümber nina katuse, piirkonda, kus asub haistmisepiteel.

Viirused võib ka otseselt sensoorseid rakke kahjustada ja a püsiv haistmishäire põhjus. Igapäevases kliinilises praktikas on varasem gripiinfektsioon anosmia üks levinumaid põhjustajaid.

Ka üks allergiline nohu või mittespetsiifiline hüperreaktiivne rinopaatia võib olla paistes Nina limaskest ja põhjustada sellega seotud hüposemiat.

Polüübi moodustumine a krooniline siinusnakkus (Sinusiit) põhjustab sageli haistmispiirkonna obstruktsiooni ja hüposemiat kuni anosmia tekkeni.

Muud hüposomia või anosmia põhjused on järgmised:

mürgised lahustid või Ravimid, Tsingi puudus, Kasvajad nagu esteetiline neuroblastoom või Meningiomas, Filae olfactoriae rebimine (haistmisnärvi peened kiud) põhjustatud a Kraniaalse ajutrauma, tsentraalne ülekandumine või degeneratiivsed haigused (Alzheimeri tõbi), pärilikud häiredmis viib selektiivse hüposmia või anosmia tekkeni Kallmanni sündroom. Võib tekkida haistmismeele kadumine ja neuroendokriinsed häired.

Haistmishäirete diagnoosimine: On oluline, et oleks olemas konkreetne anamnees, normaalse lõhna test ja haistmismeele objektiivne test, kasutades haistmisprobleeme. Muud vajalikud täiendavad diagnostikad on tsingi kontsentratsiooni mõõtmine seerumis, neuroloogiline seisund, paranasaalsete siinuste ja eesmise aluse CT (kompuutertomograafia) ning kolju MRT.

Teraapia: Primaarsete põhjuste tundmine on haistmishäirete põhjusliku ja eduka ravi eeltingimus.

Kliiniline läbivaatus

Kliinilise haistmisuuringu ajal palutakse patsiendil silmad sulgeda. Üks hoiab teda siis nn.nuusutada“Nina all on need pastakad, millel on iseloomulik lõhn.

Peamiselt olla iseloomulike lõhnadega aromaatsed ained nagu piparmünt, kohv või nelgiõli, mille patsient peaks tuvastama. Tuleb tagada, et lõhnad oleksid ninasõõrmesse, st üksteisest eraldi. Nüüd peab patsient märkima, kas ja mida ta lõhnab. Kui patsient ei tea aromaatsete lõhnaainete lõhna tajumisest, siis mittearomaatne aine, näiteks ammoniaak testitud.