Kolju alus
määratlus
Kolju alust kasutatakse anatoomilises terminoloogias Aluskraanid nimetatakse ja on osa neurokraniumist. Kolju (lat. Kranium) on Vistsekroranium (Näo kolju) ja see Neurokranium (Aju kolju) jagatud.
Klassifikatsioon
Kolju alus sisestatakse õlavarreluu Basis cranii interna, aju ja külje poole suunatud külg Base cranii externa, väliskülg jagatud. Kolju välimise aluse tagumises osas kujundatakse see ka aju kontuurideks, eesmises osas on kolju välisosa siiski ninaõõnte ja kõva suulae moodustamises osa.
Basis cranii interna
Kolju põhja sisemus saab keerata kolm koljuhunnikut mis jagunevad üksteisest etapiti. Üks eristab Kolju eesmine fossa, meediumid ja tagumine, st eesmine, keskmine ja tagumine fossa.
Kolju eesmine fossa
eesmine fossa on peamiselt pärit Eesmine luu (Eesmine luu) ja Sphenoidne luu (Sphenoidne luu) moodustatud. Ethmoid luu (Ethmoid) on ainult väike osa kolju eesmisest osast. Kraniaalne eesmine fossa toetab ja moodustab aju esiosa Silmapesa katuslisaks on ta osalenud Ninaõõnes kaasatud. Kolmas esiosas paiknev haistmissibula haistmisniidid tõmbavad läbi emoidluu Nina limaskest. Kraniaalse eesmise fossa üleminekul keskmisele koljuosa fossale on canalis opticus kaudu nägemisnärvi ja arteria ophthalmica läbipääsupunkt, mida silmamuna verega varustatult.
Joonis kolju luud
- Eesmine luu -Eesmine luu
- Parietaalluu - Parietaalluu
- Occiput - Kukupuu luu
- Ajaline luu - Ajaline luu
- Sphenoidne luu - Sphenoidne luu
- Ethmoid - Ethmoid luu
- Zygomatic luu - Os zygomaticum
- Nina luu - Nina luu
- Ülemine lõualuu - Maxilla
- Alalõug - Mandable
- Pisarluu -Pisaraluu
- Lõua auk - Vaimsed foramenid
- Ploughshare - Vomer
- Silmaõõne augu all -
Infraorbitaalforamenid - Zygomatic arch -
Arcus zygomaticus - Temporomandibulaarliigend -
Articulatio temporomandibularis - Väline kuulmekäik -
Meatus acousticus externus - Mastoidprotsess
(Osa ajalisest luust) -
Mastoidprotsess - Lambda õmblus -
Sutura lambdoidea - Küünenaha õmblus -
Sutura squamosa - Võruõmblus - Koronaalne õmblus
- Orbitaal ülaserv -
Margo supraorbitalis
Kõigi Dr-Gumperti piltide ülevaate leiate aadressilt: meditsiinilised illustratsioonid
Fossa cranii meedia
Keskmine fossa koosneb paremast ja vasakust osast, mis mõlemad on konstrueeritud täpselt samal viisil, ja selles paiknevad peaaju kaks ajalist loba. Suurem osa kondisest struktuurist koosneb Ajaline luu (Ajaline luu) ja lisaks Sphenoidne luu (Sphenoidne luu). Hüpofüüs, hormoone tootv hüpofüüs, asub sphenoidse luu sella turcica (Türgi sadul). Kraniaalnärvid III, IV, V1 ja VI tõmbuvad sphenoidse luu - ülemise orbitaallõhe - kohast läbi pilu silma lihastesse, et neid motoorselt innerveerida. Lisaks jookseb keskmisest koljuõõnest närv ülemise lõualuu varustamiseks (Maksillaarne närv) läbi forameni pöörde ja alalõua varustava närvi (Mandibulaarne närv) läbi foramen ovale. Kraniaalse keskosa fossa asub ka unearter, mis on sisemise unearteri läbimispunkt, mis varustab aju verega.
Tagumine kolju fossa
In teket tagumine fossa on peamiselt see Kukupuu luu (Occiput) osales selles Ajaline luu (Ajaline luu) ja see Sphenoidne luu (Sphenoid) on kondise struktuuri väiksemad osad. Tagumise fossa ülaosas asub Aju tupuskeha, selle alumises osas väikeaju. Tagumise fossa luudes on jäljed Siinus, selle aju venoossed verejuhid. Lisaks on siin ka koljuosa suurim läbitungimispunkt, foramen magnum. Foramen magnum majas paiknevad medulla oblongata ja veresooned, see ühendab tagumise fossa seljaaju kanaliga. Porus acusticus internus'e (sisemine kuulmiskanal) kaudu toimub ka tagumine fossa kaheksas kraniaalnärv, mis vastutab kuulmise ja tasakaalutunnetuse eest.
Base cranii externa
Koljuosa välimine külg koos selle esiosaga moodustab Choans, tagumised avad Ninaõõnsused. Samuti ülemine lõualuu ja kondine suulae kuuluvad koljuosa välisküljele. Kolju välimise aluse tagumises osas asuvad Occipital condyle (Occipital condyles), mis on ühendatud esimese selgroo kehaga.
Vigastused
A Kolju aluse murd on potentsiaalselt eluohtlik vigastus, mis juhtub sageli liiklusõnnetustes. Kolju alus puruneb sõltuvalt rakendatud jõu suunast mööda teatud rikkejooni, on need rikkejooned kondise struktuuri eriti õhukesed alad. Kraniaalse eesmise eesmise osa piirkonnas on luu luuplaat Ethmoid luu (Ethmoid) väga õhuke, mistõttu on luumurrud eriti sagedased siinsetes õnnetustes. Selle piirkonna luumurru tagajärg võib olla rebend karm Ajukelmed, kuna see on selles piirkonnas luukoe külge sulanud. Teine tagajärg võib olla Lõhna kaotus rebides haistmisniidid ära, kuna need tõmbavad sel hetkel läbi emoidi ja võivad luu purunemisel vigastada. Selle nn frontobaalmurd see esineb sageli Väljumine Alkohol (Tserebraalne vedelik) ninast, kuna tserebrospinaalvedelikku ei saa kõva ajukelme pisara tõttu enam tagasi hoida ja nüüd jookseb see ninast välja. Samuti võivad veresooned vigastada ja Veri jookseb ninast välja. Koljuosa külgsuunalise murru korral võivad vigastada keskosas asuvat ajukelme ja veresooni, seejärel jookseb kahjustatud küljelt kõrvast välja veri ja vedelik. Muudeks koljuosa luumurru sümptomiteks on tugev peavalu või oksendamine Teadvuse kahjustus.
