Võõrkehad silma

Üldine

Võõrkehavigastused (silmas olevad võõrkehad) on oftalmoloogias suhteliselt levinud.
Tavaliselt kaebab patsient äkilise võõrkehatunde samaaegse tugeva pisarate moodustumisega. Paljudel juhtudel mäletab patsient olukorda ja võib-olla oskab arstile öelda, mis ja kuidas sattus võõrkeha nende silma.

Esialgsed meetmed silma sattunud võõrkeha jaoks

Tolm, väikesed tahmaosakesed või kärbsed hõõruvad patsiendid tavaliselt ise läbi või pisarate ilmnemisega. Otsustav on see, kas võõrkeha löömisel sai sarvkest vigastada.

Isegi väikesed kriimustused võivad põhjustada tõsist ebamugavust ja nõuda oftalmoloogilist kontrolli. Sarvkesta pindmise kahjustuse oht on see, et sarvkesta mikroskoopilise tõstmise kohas tekib hõõrdumine ja see võib kahjustada sarvkesta teisi piirkondi.

Sarvkesta väga raskete defektide korral võib olla vajalik isegi operatsioon sarvkesta siirdamiseks. Selle vältimiseks peaksid patsiendid kõigepealt proovima silmi loputada.

Võimaluse korral tuleb võõrkeha loputada silmapesu pudeliga. Kui ükski neist pole, tuleb silm asetada veeallika alla ja loputada ilma hõõrumata. Kui sarvkestas on juba väikesed praod või kriimustused, ei kao sümptomid tõenäoliselt isegi pärast loputamist.

Kuidas saate võõrkeha silmast loputada?

Enamikku võõrkehi saab veega silmast pesta. Enne võõrkeha silmast loputamise proovimist tuleb käsi pesta, et teised võõrkehad silma ei satuks. Silma tuleb loputada väljastpoolt, s.t nina poole, jooksva puhta veega.
On oluline, et terava servaga või teravatipulised võõrkehad (nt klaasist või metallist killud) ise ei eemalduks. Isegi kinni jäänud võõrkehi ei tohiks ise eemaldada. Sel juhul peaksite silma katma steriilse lapiga ja vigastuste vältimiseks konsulteerima võimalikult kiiresti arstiga.

Mida teha, kui ma võõrkeha välja ei saa?

Silma sattunud võõrkeha ei tohiks silma vigastamise vältimiseks mingil viisil proovida. Samuti on soovitatav mitte silma hõõruda.

Kui olete proovinud võõrkeha hoolikalt eemaldada või loputada seda silmast silma edutult, peaksite silma katma steriilse lapiga ja kiiresti pöörduma arsti poole, kes uurib silma vigastuste suhtes ja eemaldab võõrkeha.

Millal peaksin silmaarsti poole pöörduma?

Silma sattunud teravate või teravate võõrkehadega tuleks pöörduda silmaarsti poole. Siin ei tohiks proovida neid ise eemaldada, et mitte silma vigastada. Kuni arsti juurde jõudmiseni peaksite silma katma steriilse lapiga.
Samuti tuleks arstiga konsulteerida, kui pärast võõrkeha eemaldamist on silma sattunud võõrkehatunnus, et välistada näiteks sarvkesta vigastused.
Lisaks tuleb arstiga nõu pidada, kui võõrkeha pole võimalik ise eemaldada.

Ülemise silmalau all olev võõrkeha

Kui võõrkehad satuvad silma, võivad nad sattuda nii ülemise kui ka alumise silmalau alla.
Ülemise silmalau all olevat võõrkeha saab proovida eemaldada, tõstes ülemist silmalaugu veidi ripsmete juures. Näiteks võite proovida võõrkeha puhta lapiga eemaldada või loputada veega.
Ka siin on oluline mitte eemaldada kleepunud või teravaid võõrkehi ise, vaid pöörduda võimalikult kiiresti arsti poole ja katta silm steriilsete katetega.

Alumise silmalau all olev võõrkeha

Võõrkehad võivad sattuda nii silma alumise kui ka ülemise silmalau alla. Kui võõrkeha satub alumise silmalau alla, võite proovida alumist silmalaugu pisut alla tõmmata ja eemaldada võõrkeha puhta lapiga väljastpoolt sissepoole. Silma vigastamiseks on oluline mitte hõõruda. Võõra keha eemaldamiseks võib silma väljastpoolt loputada puhta veega.
Kui võõrkeha on terava või terava servaga või kui see on kinni jäänud, ei tohiks proovida seda eemaldada ja pöörduda viivitamatult arsti poole. Kuni selle ajani peaks silm olema kaetud steriilse lapiga.

Teraapia Võõrkeha silmas

Silma võõrkehad saab silmatilkade abil nähtavaks teha.

Lisaks tuimimisele ja fluorestseeruvatele silmatilkadele paneb silmaarst silma ka sinise tule.

See võimaldab tal ära tunda väikseimad kriimud, mis helendavad kollaselt. Ravi toimub silma salvi või antibiootikume sisaldavate silmatilkadega, mida patsient peab võtma mitu päeva.
Sellele järgneb silmaarsti kontroll. Kui silmas on võõrkeha, peab silmaarst silma etropioneerima, s.t. ta laseb patsiendil alla vaadata ja tõmbab silmalau üles, mis annab talle silma parema ülevaate (silmas olev võõrkeha)

Läbitungimiste korral, s.o silma sattunud või silma tunginud teravate esemete põhjustatud vigastuste korral tuleb ese jätta oma kohale ja toimuda viivitamatu erakorraline vastuvõtmine silmakliinikusse (silma sattunud võõrkeha).
Silma ei tohiks käsitsi uurida ega salve anda.

Võimaluse korral tuleb silma panna steriilne side. Ainult silmakliinikus saab objekti operatsiooni teel eemaldada ja kahjustused diagnoosida.
Kui mõni ese satub silma ja avab silmamuna, tuleb sellele panna steriilne side ja silmakliinik peaks haava võimalikult kiiresti sulgema.
Avatud silmamuna võib nt. ära tunda ümberasustatud iirise järgi (iiris pole enam ümar, vaid ovaalne või väändunud). Haava hilinenud sulgumise oht on nn endoftalmiit (silma põletikuline reaktsioon infektsioonile). Nüri esemete vigastus võib olla nt. paisutades silma või kummiribade läbi nurrutades ja pudelikorke tulistades.
Ka siin on hädasti vajalik oftalmoloogiline uuring (silmas olev võõrkeha)

Silma sattunud võõrkehade silmatilgad

Sõltuvalt sellest, milline võõrkeha on silma kinni jäänud või kas silm on võõrkeha vigastada saanud, võib arst pidada infektsioonide vältimiseks vajalikuks mõneks päevaks silma panna antibiootikumi salvi või tilka.

Homöopaatia silma võõrkehade suhtes

Homöopaatilist ravi tuleks alati arutada silma sattunud võõrkeha pidava arstiga. Näiteks Arnica 30C võib võtta gloobulitena.

Kaasnevad võõrkeha sümptomid silmas

Kui silmas on võõrkeha, võivad ilmneda kaasnevad sümptomid nagu valu, pisaravool, silma põletus või punetus. Lisaks võib võõrkeha end valgustundlikkuse või häguse nägemise kaudu ka tunda.

punased silmad

Võõrkeha ärritus võib silma põletikuliseks ja punaseks muutuda. Vigastuste või nakkuste välistamiseks on soovitatav pöörduda arsti poole.

Silmavalu

Võõrkeha võib põhjustada valu või ebamugavat tunnet silmas. Silmavalu võib näidata ka vigastust, näiteks sarvkesta vigastust. Vigastuste välistamiseks ja ravisoovituse saamiseks on soovitatav pöörduda arsti poole, kes vaatab silma.

Vesised silmad

Kui silmi ärritab võõrkeha, hakkavad nad sageli vett jooma. Keha üritab võõrkeha silma alt ära pesta, pilgutades ja rebides.

Sarvkesta vigastamine võõrkehast

Kui silma satuvad võõrkehad, võivad need sarvkesta kahjustada. Ennekõike võivad teravdatud või terava servaga võõrkehad või kinni jäänud võõrkehad sarvkesta kahjustada. Pindmist sarvkesta kahjustust nimetatakse sarvkesta erosiooniks.
Sarvkesta vigastus ei ole tingimata nähtav, kuid seda võib märgata võõrkehatunnetuse, valgustundlikkuse või nägemise hägustuse tõttu. Sarvkesta vigastus paraneb sageli iseseisvalt kahe kuni kolme päeva jooksul, ilma armita.
Kui kahtlustate, et teie sarvkest on võõrkeha kahjustanud, peate võimalike tüsistuste vältimiseks konsulteerima silmaarstiga.
Peaksite arvestama, et kontaktläätsi tohib uuesti kanda alles siis, kui sarvkest on täielikult paranenud.

Võõrkehatunne silmas

Võõrkehaga ei pea alati kaasas olema võõrkeha silmas. Võõrkeha sensatsiooni võib esile kutsuda ka silmapõletik, ülekoormatud silmad, silmade tekkimine või välised ärritajad, näiteks tuuled või suits. Juba eemaldatud võõrkeha võib teatud aja jooksul jätta ka kestva võõrkeha tunde. See võib juhtuda näiteks siis, kui sarvkest on veidi kahjustatud.
Olemasoleva võõrkehatundlikkuse korral on soovitatav külastada silmaarsti, et leida võõrkeha sensatsiooni põhjus ja vajadusel ravi alustada.

Loe selle teema kohta lähemalt: Võõrkehatunne silmas