Sõltuvuse ravi

teraapia

Sigaretisõltuvus

Sõltuvusravis on kõige olulisem patsiendi motivatsioon ja tahe muutusteks. Ilma motivatsioonita ei saa haigust kunagi jätkusuutlikult ravida. Enamikul sõltlastel on end motiveerida nii suuri raskusi põhjus, et erinevused positiivse mõju vahel "siin ja praegu" ja negatiivsete tagajärgede "tulevikus" vahel on erinevad.

Näide: sigaretisõltuvus

Seda on teada juba üle 100 aasta Suitsu on väga ebatervislik harjumus. Hiljemalt meedia leviku ja elanikkonna igakülgse hariduse kaudu 80ndatel ja 90ndatel teadsid peaaegu kõik suitsetajad, et lühendavad aktiivselt oma elu ja kahjustavad keskkonda. Isegi siis suitsetab tänapäevalgi suur hulk inimesi, kuna oht varitseb kuskil tuleviku udus. Mõnus tunne, mida nikotiin kehas loob ja psüühika “jahedustegur” on otseselt olemas.

Enamasti muutub see suhtumine, kui negatiivne tagajärg ootamatult ja ootamatult "tabab" olevikku. Järsk lämbumisoht suitsetamise ajal, insult või isegi surmaga lõppenud õnnetuse põhjustamine rohkendamisel võib märkimisväärselt suurendada ravivalmidust. Muud tegurid, mis suurendavad muutuste motivatsiooni tõenäosust, on järgmised:

  • kõrge sotsiaalne kompetents (nt võimalus avaldada oma arvamust, kinnitada ennast teiste vastu jne)
  • stabiilne eneseootus ("Kui ma piisavalt pingutan, saab mul kõik korda!")
  • Sõltuvusest tulenevate negatiivsete tagajärgede kuhjumine (nt elukaaslane jätab mu maha, mu juhiluba on kadunud, võlausaldajad ähvardavad jne)
  • Teadmine abipakkumistest (sõltuvusnõustamine, statsionaarne võõrutus, eneseabigrupid jne)

Loe lähemalt siit Narkootikumide tagajärjed, nagu kanep, amfetamiinid või ecstasy

Kordused sõltuvuses

Alkoholisõltuvus

Kordub sõltuvusse:

Isegi kui motivatsiooni saab selliste tegurite tõttu hinnata heaks või halvaks, on motiveeritud patsiendi pidev kaaslane nn ambivalentsus. Isegi pärast seda, kui ravimit pole aastaid kasutatud, võib patsient taas sõltuvusse pöörduda. Paljudel patsientidel on sageli muutumas ka ainete tarvitamisest hoidumine ja sagedased ägenemised.

Retsidiivide tõenäosus on üldiselt üsna suur, kuid varieerub olemuselt. Vähemalt ühe retsidiivi tõenäosus 2 aasta jooksul pärast ravi on umbes 40-50% alkoholi, umbes 60-70% ebaseaduslike narkootikumide ja üle 70% tubaka puhul.

Selliste ägenemiste sageduse üks põhjus on see, et aktiivse sõltuvuse ajal omistatakse teatud olukordadele ja stiimulitele (helid, lõhnad jne) teatud positiivsed emotsioonid.

Loe teema kohta lähemalt: Narkomaania

Näide: alkoholisõltuvus

"Kui ma istun poistega pubis ja joodan, tunnen end tõesti hästi."

Kas see on päris Sõltuvus samuti praktiliselt pole enam aktiivsed, seostatakse neid "treenitud stiimuleid" (baarimüra, keeglirada) endiselt nii meeldiva enesetunde kui ka alkoholitarbimisega. Soov meeldivat olukorda uuesti läbi elada võib olla otseselt seotud ka alkoholisooviga.

Muud tegurid, mis suurendavad retsidiivi tõenäosust, on järsult muutuvad elusituatsioonid (lähedase lahkuminek või surm) või ka psüühikahäired (Depressioon jne).

Teraapia osa seetõttu peab olema ägenemiste ennetamine. Selles kontekstis on osutunud kasulikuks järgmiste punktide muudatused:

  • Olukordade äratundmine, mis võivad potentsiaalselt muutuda ohtlikuks
  • Arutage võimalusi selliste olukordade vältimiseks.
  • "Ohtlike" stiimulite töötlemine sellisel viisil, et need muutuvad ravi käigus taas normaalseteks, originaalseteks stiimuliteks. (Pubimüra on lihtsalt müra jne)
  • Käitumisharjumuste töötlemine esimese libisemise korral. (Hädajuhtum on pakitud, nii öelda, et seda kasutatakse enne, kui see libiseb täielikult vanasse käitumismustrisse.)
  • Eneseootuse tugevdamine

Kontrollitud kasutamine

Ainete kontrollitud kasutamine:

On erinevaid arvamusi selle kohta, kas ainest püsiv loobumine või ka kontrollitud kasutamine on hea ravimeede sõltuvusevastases võitluses. Tegelikult on tõendeid selle kohta, et mõned patsiendid suudavad suurema tõenäosusega juua kindlaksmääratud koguses alkoholi ega tarbi midagi muud.

Sarnast lähenemisviisi järgitakse opiaatsõltlaste ravis. Asendades kunstlike opiaatidega, näiteks Metadoon, saate neutraliseerida nii kõrge nakkusohu kui ka sagedase kriminaalse käitumise. Samal ajal viiakse läbi psühhoterapeutilisi meetmeid.

Psühhoterapeutilised protseduurid

Psühhoterapeutilised protseduurid (lihtsustatud kujutamine):

Viimastel aastatel on teadmiste paranemine nii häire kui ka võimalike meetmete kohta paranenud ning seetõttu on välja töötatud spetsiaalne haigustega seotud lähenemisviis. Siin keskendutakse:

  • teraapia motivatsioon
  • Relapsi ärahoidmine

Teraapia motivatsioon:

Teraapia motivatsiooni edendamiseks mõeldud terapeutiline töö on jagatud mitmeks etapiks.

  1. Etapp: probleemi ja selle tausta analüüs
    Selles esimeses olulises etapis selgitavad terapeut ja patsient, milline põhjus oli ravi alguses lõppkokkuvõttes vastutav. Lisaks selgitatakse, milliseid positiivseid tagajärgi selline ravi võib tuua. Lisaks analüüsitakse patsiendi ootusi iseenda suhtes ja võimalikku karskust.
  2. Tase: tegurite väljatöötamine, mis aitavad muutusi ja mis võivad muutusi pidurdada.
    Selles etapis selgitavad patsient ja terapeut nt. millist riski peab patsient taandarengu käes kannatama, kui ta jääb oma tuttavasse keskkonda. Selles faasis on oluline, et patsient mõtleks ka pärast ravi lõppu (tulevikuperspektiivid)
  3. Tase: eesmärgid
    Teraapia selles etapis tuleb koos patsiendiga välja töötada realistlikud eesmärgid. Siin saate nt. selgitada, kas on olemas tõeline karskumise või kontrollitud joomise või varasemate harjumuste jätkamise soov. Teraapia on pikas perspektiivis edukas ainult siis, kui patsient saab püstitada endale usaldusväärsed, realistlikud eesmärgid.
  4. Tasemejärjestus:
    Selles etapis koostatakse plommid, mis on patsiendi jaoks eriti olulised. Selleks loob patsient hinnetelemendi, mille põhjal sõnastatakse eesmärgid, mis viivad võimalikult kiiresti edu saavutamiseni.
  5. Teraapia etapp:
    See samm on eelmistes etappides välja töötatud eesmärkide elluviimine. Lisaks õpib patsient nt. Võimalused omaenda oskuste täiendamiseks, mis on vajalikud käitumise püsivaks muutmiseks. Lisaks õpib ta end erinevates olukordades jälgima, et säilitada enesekontroll pikema aja jooksul. Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis, kustutatakse stiimulid, mis võivad põhjustada relapsi.

Relapsi ennetamine

Relapsi ärahoidmine:
Ka selles terapeutilises lähenemisviisis viiakse läbi erinevad etapid.

  1. Tase, mis olukorrad võivad olla ohtlikud:
    Selles etapis tuvastatakse olukorrad, kus patsient on minevikus kogenud teatud meeleolusid, mis viisid tarbimiseni.
  2. Samm Kuidas saab ohtlikke olukordi vältida:
    Sageli satuvad ülalpeetavad patsiendid väga problemaatilistesse eluolukordadesse. Sel põhjusel tuleb koos nendega selgitada, kas ja kuidas saab selles elusituatsioonis muutusi põhjustada. Sageli on see nt. et mitte jälle ohtu sattuda, tuleb lahku minna vanade "sõpradega".
  3. Staadiumimuutus käitumises:
    See etapp on mõeldud just vana käitumise muutmiseks või kustutamiseks. Sel eesmärgil õpib patsient nt. Lõõgastusprotseduurid või protseduurid, millega saab kriitilisi mõtteid muuta või peatada
  4. Enese kontseptsiooni järkjärguline muutus:
    Selles etapis on oluline teha patsiendiga koostööd, et ta õpiks endasse uskuma.Ainult need, kes oskavad ennast ja õpitud käitumist positiivsena hinnata, suudavad ohtlikes olukordades ägenemise ära hoida.
  5. Etapp Mis juhtub pärast relapsi:
    Ägenemised on tavalised. Sel põhjusel peavad nad olema osa teraapiast. Selles olulises etapis peab patsient tegelema retsidiivi võimalusega ja pakkima välja hädaolukorra juhtumi, mida kasutatakse juhul, kui retsidiivi ei olnud võimalik ära hoida. (nt kuidas vältida uute ainete võtmist, kust saada abi jne).
    Uuringud on näidanud, et ülaltoodu terapeutilised lähenemisviisid saavutavad teistest oluliselt paremaid tulemusi. Ligikaudu pooled kõigist alkoholisõltlastest olid püsivad isegi mitme aasta pärast.