Miks peaksite vaktsineerima?

sissejuhatus

Teatud haiguse saamise vältimiseks tehakse vaktsineerimine. See teeb vaktsineerimistest ühe tõhusaima ennetusmeetme haiguste eest kaitsmiseks. Ennetav arvab, et tervetel inimestel vaktsineeritakse enne haigestumist. Niisiis ei ravita ühtegi haigust selle parandamiseks, vaid vaktsineerimine kaitseb selle eest, et haigus ei puhkeks.

Kui saavutatakse kõrge vaktsineerimise määr, st on vaktsineeritud paljud või peaaegu kõik inimesed teatud piirkonnas, saab selles piirkonnas teatud haigused täielikult likvideerida (likvideerida). Selle näide on Euroopas poliomüeliit, mida rahvapäraselt nimetatakse ka poliomüeliit määratud.

Tänapäeval on vaktsineerimine enamikul juhtudel hästi talutav.Vaktsineerimata jätmine võib põhjustada eluohtliku haiguse, mida oleks vaktsineerimisega võimalik tõhusalt ära hoida.

Vaktsineerimise eelised

Vaktsineerimise eelised on ilmsed. Vaktsineerimine kaitseb haiguste eest enne nende tekkimist. Nii see töötab ennetav ja hoiab ära raske, mõnikord eluohtliku haiguse kulgu.

Piisavalt kõrge vaktsineerimismääraga saab vaktsineerimine haiguse likvideerida. Näiteks poliomüeliit (Poliomüeliit) Euroopas või rõuged. Enne vaktsiinide olemasolu surid paljud inimesed, kuna kannatasid selliste haiguste all nagu rõuged ja puudus piisav ravi.

Vaktsineerimise puudused

Vaktsineerimine võib põhjustada kõrvaltoimeid. Need võivad olla väga erinevad. Süstekoha piirkonnas võib esineda minimaalseid kõrvaltoimeid, näiteks valulik punetus ja turse, ning võivad tekkida gripipärased sümptomid, mis kestavad paar päeva. Nende hulka kuuluvad halb enesetunne, väsimus, jäsemete valutamine ja palavik. Samuti võib vallanduda allergiline reaktsioon vaktsiini suhtes, mida võib olla vaja kiiresti ravida.

Sind võiksid ka huvitada: Lööve pärast vaktsineerimist

Muud kõrvaltoimed võivad vaktsiinist sõltuvalt erineda. Kombineeritud vaktsineerimisega Leetrid, mumpsi ja punetised see võib näiteks viia leetrite vaktsiinini. Üks kuni kaks nädalat pärast vaktsineerimist areneb palavik ja leetrilaadne lööve. Need leetrite vaktsiinid on haruldased.

Ikka ja jälle ringleb kuulujutt, et imiku äkksurma sündroom võib olla seotud vaktsineerimisega. Siiani pole aga tõendeid selle kohta, et vaktsiinid võivad põhjustada imikute äkksurma sündroomi.

Harvadel juhtudel võivad pärast vaktsineerimist tekkida püsivad kahjustused, näiteks neuroloogilised kahjustused. Selle näiteks on närvide halvatus, mis võib esineda väga harvadel juhtudel. Siin loetletud kõrvaltoimete loend pole täielik, see on ainult valik.

Loe teema kohta lähemalt: Vaktsineerimise kõrvaltoimed

Miks on nii palju vaktsineerimisvastaseid aineid?

Ülalnimetatud puudused on ilmselt mõned põhjused, miks vaktsiini vastaseid on palju. Vanemate hulgas vaktsineerimistest ringlevad pooltõed mängivad aga rolli, mida ei tohiks alahinnata.

Väidetavalt peaksid olema vaktsineerimised Ravimiettevõtted ja tema kasumit teeni seda olla pole kindlaks tehtudseda Vaktsineerimised aitavad üldse pigem näeksid vaktsineerimise vastu olevad inimesed seda viimastel aastakümnetel selgelt kõrgendatud hügieenistandardid teatud haiguste vähendamise põhjusena. Muud eeldused, mille vaktsineerijad on teinud, on vaktsineerimine vallanduvad kroonilised allergilised haigused, näiteks astma. Vaktsineeri seda ka Närvisüsteemi ja immuunsussüsteemi hävitamine. Lisaks on vaktsineerimata lapsed tervislikumad kui vaktsineeritud lapsed.

Kõigi nende avalduste kokkuvõte annab aimu, miks üha enam vanemaid pöördub vaktsineerimise vastu.

Siiski tuleb rõhutada, et puuduvad usaldusväärsed teaduslikud tõendid, mis toetaksid eespool esitatud vaktsineerimisega seotud eeldusi.

Kas vaktsineerimisega saab viirushaigusi kõrvaldada?

Vaktsineerimise peamine eesmärk on vähendada haiguste arvu ja seega haigust ohjeldada. Väga kõrge vaktsineerimismääraga, st kui peaaegu kõik teatud piirkonna inimesed on vaktsineeritud, on olemas ka täiendav võimalus haigus täielikult kõrvaldada. Euroopas juba likvideeritud viirushaiguste näideteks on rõuged, mida põhjustab rõugeviirus, ja lastehalvatus, mille on põhjustanud polioviirus.

Miks peaksite oma lapsi vaktsineerima?

Vaktsineerimise plussid ja miinused on juba eespool loetletud. Enda lapse vaktsineerimise peamine argument on kindlasti kaitse raskete, potentsiaalselt eluohtlike haiguste eest. Kui vaadata näidet tahtlikult vaktsineerimata lapsest, kes näiteks põeb läkaköha (läkaköha), väga nakkavat nakkushaigust, piinab tugevat köha ja ähvardab lämbuda, peaksid vaktsineerimise põhjused olema ilmsed.

Vaktsineerimise peamine eesmärk on aja jooksul teatud haigused täielikult likvideerida. Nagu leetrite näitest võib muljetavaldavalt näha, ei õnnestu see aga siis, kui üha enam vanemaid on vaktsineerimise vastu ja seega suureneb laste nakatumise määr.

Lisateave: Kas peaksin oma lapse vaktsineerima?

Milliseid vaktsineerimisi tuleb teha?

Alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO), mis kuulub Berliini Robert Kochi instituuti, avaldab iga-aastaseid vaktsineerimissoovitusi. Vaktsineerimine pole praegu kohustuslik, kuid vanemad saavad individuaalselt otsustada, kas nad soovivad oma lapsi vaktsineerida või mitte. STIKO avaldab igal aastal vaktsineerimiskalendri, kus on kirjas, milliseid vaktsineerimisi on soovitatav teha millises vanuses.

Nii et vaktsineerimisi pole vaja teha, vaid on arvukalt vaktsineerimisi, mis on tungivalt soovitatav. Esimene soovitatav vaktsineerimine on rotaviiruste vastu, mis on sageli laste seedetraktiinfektsioonide põhjustajaks. Esimene vaktsineerimine peaks toimuma 6. elunädalal, ülejäänud kaks põhilist immuniseerimist 2. ja 3. - 4. See on suukaudne vaktsineerimine.

Järgmine soovitatav vaktsineerimine on kuue- või seitsmekordne vaktsineerimine 2., 3., 4. ja 11.-14. Elukuu. See vaktsiin sisaldab difteeria, läkaköha, teetanuse (teetanuse), poliomüeliidi (polüomüeliit), Haemophilus gripi, B-hepatiidi ja - suhteliselt uute - pneumokokkide vaktsiine.

Alates 11. elukuust on soovitatav leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastane vaktsineerimine, mida tuleks esmase vaktsineerimise lõpetamiseks korrata vahemikus 15–23.

Teid võivad huvitada ka: Vaktsineerimine punetiste ja leetri vastu

Tuulerõugete vaktsineerimine on soovitatav 11. kuni 14. ja 13. ja 25. kuuni (esmane vaktsineerimine on kaks vaktsineerimist). Meningokokkide vastu on soovitatav vaktsineerida alates 12. elukuust. Need võivad olla eluohtlikud Meningiit (Meningiit).

HPV vaktsineerimine on soovitatav alates 9. eluaastast, see peaks kaitsma inimese papilloomiviiruse, emakakaelavähi vastu võib vallandada.

Need on Robert Kochi instituudi soovitatud vaktsineerimised, millest osa tuleb teatud intervallidega värskendada.

Milliseid vaktsineerimisi saab teha?

Lisaks eespool spetsiaalselt soovitatud vaktsineerimistele on ka palju muid vaktsineerimisi, mis on vajalikud ainult teatud sihtrühmadele. Nende hulka kuuluvad järgmised vaktsineerimised:

  • Nakkuspiirkondadesse reisimisel tuleks kaaluda koolera vaktsineerimist. See on suukaudne vaktsineerimine, mida tuleks teha kaks korda, paarinädalase intervalliga. Vaktsineerimine ei taga 100% kaitset ja see kestab vaid paar nädalat.
  • TBE vaktsineerimine varasuvel esineva meningoentsefaliidi vastu, mida võivad edastada puugid. Soovitatav on juhul, kui asjaomane isik asub TBE ohupiirkonnas (näiteks Baieri või Baden-Württemberg) elab ja on suurem tõenäosus puukidega (TBE kandjatega) kokku puutuda. See võib juhtuda ka näiteks ametialastel põhjustel (nt metsamajandajad)
  • Kollapalaviku vaktsineerimine toimub enne reisile minekut Endeemilised piirkonnad (Aafrika ja Lõuna-Ameerika) soovitatav.
  • A- ja B-hepatiiti soovitatakse inimestele, kellel on suurem risk A-hepatiiti nakatuda. See hõlmab meditsiinitöötajaid, kellel on tihe kontakt patsientidega, või laboritöötajaid ning personali, kes töötavad asutustes või lastehoius. Seal on põhiline vaktsineerimiskuur ja regulaarsed revaktsineerimised.

See võib teid huvitada: Vaktsineerimine hepatiidi vastu

  • Gripivaktsineerimine (gripivaktsineerimine) on üks vaktsineerimistest, mis on viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks. See on eriti soovitatav meditsiinitöötajatele ja varasemate haigustega patsientidele ning teatud vanusest (üle 60 aasta). Vaktsineerimine on soovitatav ka rasedatele, kuid tavaliselt ainult teisel trimestril.
  • Marutaudivastane vaktsineerimine on eriti soovitatav tööga kokkupuutunud isikutele, näiteks jahimeestele või veterinaararstidele.
  • Endeemilistesse piirkondadesse reisides soovitatakse kõhutüüfust vaktsineerida.
  • Tuberkuloosivaktsineerimist BCG vaktsiiniga ei ole mõnda aega soovitatud.