Süüfilise sümptomid

Süüfilise sümptomid

Ainult umbes pooled kõigist nakkushaigustest T. pallidum viib sümptomaatilise ravikuurini. Seda küll neli erinevat etappi diferentseeritud:

1. etapp

I etapp kohta Süüfilise sümptomid (Esmane etapp) hõlmab inkubatsiooniaega, esmase efekti ilmnemist ja selle spontaanse regressiooni aega. Inkubatsiooniperiood alates nakatumisest kuni esimeste sümptomite ilmnemiseni süüfilis on keskmiselt 3 nädalat, erandjuhtudel 1 nädal kuni 3,5 kuud. Selle aja jooksul paljuneb patogeen sisenemispunktis kontsentratsioonini umbes 107 / g koe.

Peamine toime on jäme haavand (Haavand) tõstetud veljega, mis on ka raskem või Haavand kõva kutsutakse. See on väikese sõrmeküüne suurus, ümmargune, valutu ja annab selge vedeliku. See asub tavaliselt suguelundite piirkonnas, kuid võib asuda ka väljaspool suguelundite piirkonda (ekstragenitaalne) asuvad kehal ükskõik kus, nt. juures huule, rind, Sõrmed. Sellistel juhtudel Ulcus durum kergesti tähelepanuta või valesti tõlgendatud. Lisaks Haavand peita kehaavades, nt. B. vagiina või pärakus ja siis avastatakse see tavaliselt ainult juhuslikult või üldse mitte.

Süüfilise peamine toime on väga nakkav (väga nakkav), kuna see sisaldab arvukalt eluspatogeene. Umbes nädal pärast Haavand üks lähedal Haavand valetamine (piirkondlik) Lümfisõlmed (Lümfadenopaatia). Sõlm on raske, seda on lihtne liigutada ja valutu. Seda lümfisõlme nimetatakse ka satelliidi buboks. Primaarefekti ja satelliitbubo kompleksi nimetatakse primaarseks kompleksiks.

Esmase toime sümptomid paranevad iseeneslikult 3–6 nädalat pärast ilmnemist, kuid lümfisõlmede turse võib püsida mitu kuud.

2. etapp

Süüfilise II etapp (teisene staadium) hõlmab aega, mil keha tegeleb patogeeniga. See areneb umbes 6-12 nädalat pärast nakatumist hematogeense leviku tõttu (Üldistamine) patogeen ja koosneb organite ilmingutest, mida iseloomustab suur hulk patogeene ja suur nakatumisoht. Eriti sellised sümptomid nagu muutused nahas (Naha manifestatsioon) võib selles etapis tuvastada, aga ka palavikku, väsimust, peavalu, kurguvalu ja kehavalu, mandlite turset valkja kattega ja kähedust (Süüfiline stenokardia), võib esineda põrna suurenemist ja lümfisõlmede üldist turset.

Kõige olulisemad naha manifestatsioonid hõlmavad nn Roseola syphilitica, Condylomata lata, Naastude limaskestad ja Alopeetsia.
Rooside samblik on kahjutu nahahaigus, mida võib segi ajada süpilise sümptomitega.

Roseola syphilitica esineb 75–100% patsientidest ja koosneb kahvatu, täpilisest (makulaarne) Nahalööve (Lööve), mis piirdub peamiselt ülakehaga (pagasiruumi). Erialana võivad mõjutada ka käte peopesad ja jalatallad (Palmoplantaarne syphilid). Lööbe laigud muutuvad aja jooksul vesiikuliteks (Papules) ja siis paraneda nii raviga kui ka ilma ning tavaliselt jätab ta valgust maha (hüpo-) ja tume (hüperpigmenteeritud) Pane.

Suguelundite piirkonnas, rinna all ning sõrmede ja varvaste vahel moodustuvad laiad, pehmed, pealiskaudselt erituvad ja väga nakkavad papulid, mida nimetatakse condylomata lata.

Naastude limaskestad on ka väga nakkavad papulid, mis paiknevad limaskestal, s.o suus, keelel, aga ka tupes.

Kui peanahka rünnatakse, ilmneb ebaregulaarne juuste väljalangemine, mida nimetatakse süüfilise alopeetsiaks.

Teisese staadiumi sümptomid kaovad 2–6 nädalat pärast ilmnemist. Kuid see võib naasta, kui haigust ei ravita.

Pärast süüfilise II staadiumi võib ilmneda kas spontaanne paranemine, latentsus või III staadium.

Latentne aeg on periood pärast esmase toime paranemist, mille jooksul kliinilisi sümptomeid pole. See võib kesta vähem kui 1 aasta või kesta kogu elu. Haigusetekitaja on kehas ka latentsiperioodil, nii et selles faasis võib T. pallidumi vastaseid antikehi leida ka veres. Latentne staadium jaguneb varaseks latentsuseks, s.o. H kliiniline sümptomitevaba aeg esimese 4 aasta jooksul pärast haiguse algust ja hiline latentsus, d. H vaba aeg tagantjärele. Teisese süüfilise sümptomid võivad uuesti ilmneda varajase latentsuse perioodil, kuid tavaliselt ainult kuni aasta.

Alamjaotus vastab patsiendi nakkavusele (nakatumisohule), mis on kõrge esimesel aastal pärast haiguse algust ja langeb seejärel järsult. Hilistes latentsusperioodides pole patsient enam nakkav, seksuaalpartnerid ei ole enam nakatunud, kuid endiselt on oht emalt lootele ülekanduda ja vereülekanne läbi viia.

Latentsi võib igal ajal katkestada sekundaarse või kolmanda astme haiguse sümptomite ilmnemine.

3. etapp

III etapp selle süüfilis (Kolmanda astme etapp) esineb umbes 35% kõigist ravimata süüfilise juhtudest 2–5 aastat peal. Selles etapis asuvad nahk ka siseorganid (maks, aju, aordi) mõjutatud staadiumile on iseloomulikud järgmised sümptomid:

Uute kudede moodustumine (Granuloomid) selle nahk on igemed ja syphilids.

Igemed on valutud kasvajad / kasvaja elastse konsistentsiga, mis viib sulamiseni (Gumma), Nõtke vedeliku kuivendamine ja armistumine. Need tekivad nahaaluses koes (Subcutis), nahk punnib ja laguneb seejärel täpselt määratletud jämedateks haavanditeks (Haavand). Igemete sees on vähe elavaid patogeene, mis vastutavad nende arengu eest. Kumme leidub kõige sagedamini luu, Nahk ja limaskestad. Näos ja suus võivad need põhjustada hävimist (augud suulaes ja nina vaheseinas, sadula ninas), luudes luumurrud, maksas Kollatõbi (Kollatõbi).

Syphilids koosnevad pruunipunastest jämedatest läätse- või ubakujulistest sõlmedest, mis on selgelt tõstetud naha tasemest kõrgemale. Need võivad esineda kõikjal kehal, eelistatavalt käte sirutuskülgedel, kuid need võivad mõjutada ka selga ja nägu ega põhjusta ebamugavusi.

Muutused Süda ja anumad (kardiovaskulaarne) põhinevad veresoonte põletikul (Vaskuliit) väiksemad ja keskmise suurusega Arterid ja Veenid (Endarteritis obliterans). See põletik mõjutab v. a. peaarteri veresooned (aordi), mis varustavad aordi (Vasa vasorum). Vasaskoriumi poolt tarnitav seinakude kaob ja aordi seina elastsed kiud kaovad. Laienemisvormid (Laienemine) aordi, mis ulatub laienemispunktini (Aneurüsm) saab areneda. Rebend (Rebenemine) aneurüsm on tavaliselt surmav. Sageli on need patsiendid, kellel on süüfilis olnud juba aastakümneid varem.

4. etapp

Et IV etapp selle Süüfilise sümptomid või on üks hilisvormidest Neurosüüfilis. Ta tuleb sisse kaks Põhivormid jagatud:

1. in Meningovaskulaarne neurosüüfilis eriti ajukelme veresooned (Meninges), ajukoe ja Selgroog nakatunud. Laevade põletik (Arteriit) on vähenenud verevool ja seega kahjustatud Närvisüsteem. Selle tulemuseks võivad olla sellised sümptomid nagu Seljavalu, Sensoorsed häired, krambid Rikke sümptomid nagu hemiplegia ja Löögid tulemus.

2. Tüüpilised sümptomid Parenhüümne neurosüüfilis on progresseeruv halvatus (progresseeruv halvatus) ja Tabes dorsalis.

Progresseeruv halvatus põhineb närvirakkude hävitamisel (eelistatavalt ajus) ja aju raiskamisel (Aju atroofia), mille tagajärjel on eriti kahjustatud esiosa. See võib dementsusMälukaotus, megalomaania, hallutsinatsioonid, Kõnehäired, Treemor, uriinipidamatus ja krambid.

in Tabes dorsalis peamiselt on seljaaju. Patsiendid kannatavad välkkiirete (lõbus) Valu ja temperatuuri- ja vibratsioonitunnetuse kaotamine, kõnnakute häired, põie tühjendamise häired, impotentsus, kõõluse refleksi ja valguskindlate õpilaste kaotus.

Lisaks võib ka programmis muutusi teha Ajuvedelik (Tserebrospinaalvedelik) ilma kliiniliste sümptomiteta, st asümptomaatiline neurosüüfilis.

-> Jätkake süüfilise ülekandumise teemaga