Emaka langetamise operatsioon

sissejuhatus

Emaka vajumise kirurgilise ravi otsus tehakse mitmesuguste kriteeriumide alusel. Muu hulgas mängivad rolli patsiendi kannatuste tase ja vähenemise ulatus.

Kõige sagedamini kasutatav kirurgiline meetod on nn vaginaalne hüsterektoomia koos vaagnapõhja eesmise ja tagumise operatsiooniga ning perinaalide operatsioonidega. Enamikul juhtudel eemaldab see operatsioon ka emaka. Seega tehakse seda operatsiooni ainult naistele, kes on pereplaneerimise juba lõpule viinud.

Kui uriinipidamatus ilmneb emaka langetamise tõttu, ravitakse seda ka sama operatsiooni käigus.

Millal vajate operatsiooni?

Emaka vajumist ravitakse reeglina kõigepealt konservatiivsete meetmetega. Nende hulka kuuluvad mitmesugused hormooni östrogeeni sisaldavad preparaadid, samuti vaagnapõhjalihaste struktureeritud treenimine või kehakaalu normaliseerimine. Kui need meetmed ei anna pikaajalist edu või kui emaka langetamine on juba liiga kaugele jõudnud, võib osutuda vajalikuks operatsioon.

Loe selle teema kohta lähemalt: Emaka vajumine

Millised on erinevad kirurgilised meetodid?

Kõige tavalisem kirurgiline meetod on emaka eemaldamine, millele järgneb vaagnapõhja operatsioon. Sellel meetodil on aga ka alternatiive. Kui patsient soovib lapsi saada, peab emakas jääma ja tehakse ainult vaagnapõhja operatsioon. Seda operatsiooni tehakse ka siis, kui emakas on veidi taandunud või kui patsient ei nõustu emaka eemaldamisega.
Kui tupe känd pärast eemaldamist taastub, teostatakse nn kõhu sacrocolopexy. Selle kirurgilise protseduuri ajal kinnitatakse tupe känd ristluu luude külge võrguga. Selle eesmärk on vähendada uue uppumise riski. Lisaks kasutatakse arvukalt kirurgilisi meetodeid, kui kusepõis või pärasool langeb.

OP koos silmaga

Transvaginaalne võrgusilma insert on uuem kirurgiline protseduur, mis on paljulubav alternatiiv standardmeetodile. Vagiina kirurgilise juurdepääsu kaudu sisestatakse vagiina ja kusepõie vahele võrk. See ulatub külgsuunas vaagnapõhjalihaste välisservadeni ja pakub seega vaagnaelunditele uut tugipinda.
Aja jooksul kasvab võrk koos ümbritsevate struktuuridega. Võrgusilma sisestamise operatsioon on lühike ja sellel on vähe komplikatsioone. Kuna võrk on võõrkeha, on olemas tõrke oht, kuid see on väike.

Milliseid ettevalmistusi tuleb enne operatsiooni teha?

Operatsioon viiakse tavaliselt läbi üldnarkoosis. Ainult erandjuhtudel tehakse seda üksi kohaliku tuimestusega. Enne üldanesteesiat toimub anestesioloogiga alati informatiivne vestlus, kus muu hulgas räägitakse anesteesia riskidest ja haigusloost.
Vahetult enne operatsiooni peate anesteesiaks kaine olema. See tähendab, et mõni tund enne seda ei tohi teil midagi süüa ega juua. Seda arutatakse eelsel vestlusel ka anestesioloogiga. Kuna operatsioon viiakse läbi haiglas viibimise ettevõttes, arutavad palatis olevad vastutavad günekoloogid patsiendiga enne operatsiooni operatsiooni riske ja saavad nende nõusoleku.

Operatsiooni protseduur

Kõige tavalisema kirurgilise meetodi korral eemaldatakse emakas tupe kaudu. See tähendab, et sisselõige kõhupiirkonnas pole tingimata vajalik. Seejärel eemaldatakse liigne vaginaalne kude ja tupe känd suletakse. See kinnitatakse ristluule. Sellele järgneb vaagnapõhja plastiline operatsioon (kolporraafia).
Vaagnapõhja eesmist operatsiooni kasutatakse peamiselt siis, kui lisaks emakale on langetatud ka kusepõis. Sel eesmärgil tehakse tupe eesmise seina sisselõige ja see eraldatakse kusepõiest. Kusepõiega kokkupuutuvad sidemed kogutakse kokku nii, et see puhkaks pisut kõrgemal.

Perineaalse operatsiooniga tagumise vaagnapõhja operatsiooni korral eraldatakse tupe tagumine sein pärasoolest. See võimaldab koguda tupe ümbritsevat kudet. Järgmisel etapil ühendatakse vaagnapõhja lihased kõhukelme lihastega. Nende kogunemiste ja ühenduste abil tuleks hoideaparaadi stabiilsust taas suurendada ja vältida edasist vajumist.
Kuna sellel kirurgilisel protseduuril on suur oht, et põhjustab uuesti vajumist, kasutatakse võrke uutes kirurgilistes meetodites, mis sisestatakse vaagna. Naistel, kes soovivad lapsi saada, jäetakse emakas paika ja uue stabiilsuse saavutamiseks koondatakse ainult hoidmisaparaat ja vaagnapõhjalihased.

Loe selle teema kohta lähemalt: Operatsioonid emakas

Kui kaua operatsioon võtab?

Operatsiooni kestus sõltub väga palju kirurgilisest meetodist ja operatsiooni ulatusest. Sellegipoolest on see üsna lühike toiming, mis võtab keskmiselt 30 kuni 60 minutit. Kui kusepõit opereeritakse ka kontinentsi taastamiseks või kui emakas on täielikult eemaldatud, pikendatakse operatsiooni aega.

Mida peaksin järelravi ajal arvestama?

Emaka dissektsiooni järel viibimine haiglas ei kesta tavaliselt kauem kui paar päeva. Operatsiooni mõned komplikatsioonid, näiteks stressipidamatus, võivad tekkida alles hiljem pärast operatsiooni. Seetõttu on järelhooldus teatud ajavahemike järel väga oluline.
Lisaks saab järelravis uurida, kas see on jälle alla tulnud või võib täheldada ebaloomulikult pikaajalist tupest väljutamist.

Kui kaua te haiglas lebate?

Pärast emaka langetamise operatsiooni on haiglas viibimine tavaliselt lühike. Keskmiselt saab teid haiglast välja viia kolm kuni viis päeva pärast operatsiooni. Muidugi ainult siis, kui patsient tunneb end hästi ja operatsiooni käigus pole komplikatsioone olnud.
Ennekõike pööratakse tähelepanu sellele, kas patsiendil on pärast operatsiooni urineerimisega probleeme. See on operatsiooni üldtuntud komplikatsioon, kuna operatsioon viiakse läbi ka kusepõie vahetus läheduses ja see võib põhjustada probleeme kontinentsiga.

Millised on riskid?

Emaka langetamise operatsioon on protseduur, millel on vähe komplikatsioone. Operatsiooni võimalik risk on stressipidamatuse käivitamine. See juhtub siis, kui kusepõis asetseb vaagnapõhja eesmise operatsiooni ajal liiga kõrgele. See muudab põie põranda ja kusiti vahelise nurga liiga järsuks, nii et uriini ei saa kusepõie sulgurlihased enam kinni hoida. Kuna uriinipidamatus võib mõjutatud isikutele olla väga stressirohke, on oluline, et seda järelravis tunnistataks ja et patsient saaks asjakohast tuge.
Urineerimine võib olla keeruline ka pärast operatsiooni. Lisaks võib valu seksuaalvahekorra ajal tekkida isegi pärast kirurgiliste haavade täielikku paranemist. Operatsiooni üldised ohud, nagu rebleerimine või nakkused, on võimalikud, kuid protseduuridega harva. Kui emaka langetamine põhineb nõrgal sidekoel, on ka pärast operatsiooni oht, et emaka langetamine võib uuesti tekkida või emakas või tupe känd eemaldada. Operatsioon ravib ainult sümptomeid, kuid ei suuda kudede nõrkust parandada.

Lugege ka selleteemalist artiklit: Stressipidamatus

Millised võivad olla pikaajalised tagajärjed?

Emaka alandamise operatsioon ravib ainult sümptomeid, mitte põhjust. Vaagnaelundeid, mida depressioon mõjutab, saab uuesti tõsta ja fikseerida, kuid koe nõrkus jääb alles. Seega ei saa välistada, et vähendamine võib toimuda uuesti. Uuemate kirurgiliste meetodite abil, mis töötavad võrgu sisestamisega, on ette nähtud uue langetamise riski vähendamine, kuid ei saa seda täielikult välistada.
Teine pikaajaline tagajärg võib olla uriinipidamatus, mille põhjuseks on kusepõie ülekorrigeerimine. Seda saab ravida mitmel viisil, nii konservatiivsete kui ka edasiste operatiivsete meetmete abil. Kuid võib esineda juhtumeid, kus inkontinents püsib pikaajalise tagajärjena. Kui operatsiooni ajal eemaldati emakas täielikult, on selle ilmne tagajärg see, et enam ei saa lapsi eostada ja menstruatsioon peatub ootamatult. Lisaks võib seksuaalvahekorra ajal esinev sensatsioon muutuda ja menopaus võib olla varasem.

Kas operatsiooni saab läbi viia ka ambulatoorselt?

Emaka alandav ambulatoorne operatsioon ei ole tavaline protseduur, kuigi ei saa välistada, et on olemas isoleeritud kliinikuid, mis teostavad seda operatsiooni ambulatoorselt. Standard on mõnepäevane lühiajaline viibimine kliinikus, mis on mõttekas, kuna saate operatsioonipidamatusele või muudele komplikatsioonidele kiiresti reageerida. Samuti on pärast vaagna piirkonnas tehtud operatsiooni verejooksu oht. Kuigi see on madal, ei saa seda täielikult välistada ja seda saab kõige paremini jälgida liikumatus keskkonnas.

Kui kaua olete haiguslehel?

Haiguspuhkuse pikkus sõltub individuaalsest paranemisprotsessist pärast operatsiooni. Reeglina on komplikatsioone vähe, nii et tööd saab jätkata vaid mõni päev pärast täitmist.
Siiski tuleb hoolitseda selle eest, et esimestel nädalatel pärast operatsiooni ei tõstetaks raskeid esemeid ja tuleks vältida pikka seismist. Kui töö sisaldab selliseid tegevusi, võib olla vajalik pikem haiguspuhkus, et mitte kahjustada paranemisprotsessi.